Kristlased on usuküsimustes võhiklikumad kui ateistid
Sõltumatu teadusuuringute-organisatsiooni Pew Research Center projekti Forum on Religion and Public Life raames küsitlesid uurijad telefonitsi enam kui 3400 ameeriklast, kontrollides nende teadmisi 32 piiblit, kristlust ja muid uske, kuulsaid usutegelasi ja avalikus elus usuküsimusi suunavaid põhiseaduslikke printsiipe puudutava fakti osas, vahendab New York Times.
Keskmiselt vastasid küsitletud valesti pooltele küsimustele. Paljud põrusid isegi nende endi usutunnistuse kohta käinud vastustega.
Kõige edukamaks osutusid ateistid ja agnostikud, aga ka kaks usulist vähemusrühma: judaistid ja mormoonid ehk nn viimse aja pühade kiriku liikmed. Tulemused jäid püsima ka pärast seda, kui uurijad olid arvesse võtnud selliseid tegureid nagu erinevused vastajate haridustasemes, vanuses ja rassi- või rahvuskuuluvuses.
Taoline tulemus võib mõnele paista ootamatu, ent USA mitteusklikkuse edendamise ühenduse American Atheists presidendi Dave Silvermani hinnangul pole selles midagi üllatavat.
“Ma olen korduvalt kuulnud, et ateistid teavad religioonist rohkem kui usklikud,” ütleb Silverman. “Ateism pole mitte usualaste teadmiste puudumise, vaid just selliste teadmiste tagajärg. Ma kinkisin oma tütrele piibli. See on ateismi külvamiseks hea meetod.”
Muu hulgas paluti vastuseid sellistele küsimustele nagu: kus sündis Jeesus? Mis on ramadaan? Kelle kirjutised vallandasid protestantliku reformatsiooni? Milline piiblitegelane juhatas väljarännet Egiptusest? Mis usku on Dalai Lama? Aga Joseph Smith? Või Ema Teresa? Enamikule küsimustest sai valida vastuse mitme variandi hulgast.
Uurijad osutasid, et ehkki küsimustik koostati peegeldama laia usualaste teadmiste spektrit, ei tuleks selles näha kõige olulisemate usuvaldkonda puudutavate faktide kogumit. Suurem osa küsimusi olid lihtsad, mõned aga piisavalt keerulised, et nende alusel eristada üliheade teadmistega vastajaid.
Piiblit ja kristlust puudutavaile küsimustele vastasid kõige tihemini õigesti mormoonid ja europiidsed evangeelsed protestandid. Maailmareligioonide, nt islami, budismi, hinduismi ja judaismi teemal osutusid teadlikumaks ateistid, agnostikud ja judaistid.
Pew’ keskuse juhtiv teadur Greg Smith ütleb, et äsjane uuring oli arvatavasti esimene ulatuslikum katse ameeriklaste elementaarseid usualaseid teadmisi kaardistada, mistõttu pole võimalik öelda, kas need on minevikus olnud paremad või halvemad.
Telefoniküsitlused viidi inglise ja hispaania keeles läbi tänavu mais-juunis. Vastajate hulgas oli liiga vähe moslemeid, budiste ja hinduiste, et nende üldise taseme kohta midagi põhjapanevat järeldada.
Igatahes peaksid järgmised numbrid Ameerika vaimulikkonnale mõrupoolset mõtteainet pakkuma.
45 protsenti katoliiklastest polnud kuulnudki, et nende kiriku õpetuse kohaselt pole pühitsetud armulaualeib ja -vein mitte pelgalt sümboolse tähendusega, vaid jumalapoja tõeline liha ja veri.
43 protsenti judaistidest ei teadnud, et üks tähtsamaid judaistlikke õpetlasi ja filosoofe Moses Maimonides oli juut.
Maimonidese-küsimusele õigesti vastajaid oligi üldse kõige vähem. Ainult 51 protsenti teadis, et Joseph Smith oli mormoon, ning vaid 82 protsenti, et Ema Teresa oli roomakatoliiklane.
Inglise keelt mõistev lugeja saab lühendatud küsimustiku alusel oma teadmisi kontrollida ja ameeriklaste omadega võrrelda SIIN.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
