Nõukogude ametnikud kinnitasid maailmale, et 1957. aasta novembris Sputnik 2 pardal kosmosesse lennanud koer suri valutult nädal pärast lennu algust, uued andmed aga näitavad, et loom suri ülekuumenemise ja paanika tõttu kõigest paar tundi pärast missiooni algust.

BBC teatel esines Houstonis toimunud kosmosekongressil paljastusega Dimitri Malasenkov.

Tuntud kosmoseajaloolane Sven Grahn ütles, et informatsioon on üllatav ja oluline, kuna teeb lõpu üle 40 aasta kestnud spekulatsioonidele Laika saatuse kohta.

Laika kosmosesse viinud Sputnik 2 oli umbes 18 kilogrammi raskune metallsfäär, mis oli tunduvalt kaalukam kui Ühendriikide plaanitud kosmosealus. Maailm vaatas hämmastusega pealt, kui Sputnik 2 esimese elusolendiga pardal kosmosesse suundus. Vahetult pärast starti teatati, et Moskva tänavatelt leitud hulkurkoer ei peagi Maale tagasi pöörduma ning sureb kosmoses, mis ärritas paljusid.

Malasenkov ütles, et Laika toit oli valmistatud želeena ning et loom oli kinni aheldatud, et ta ei saaks end ringi pöörata. Alusel oli süsinikdioksiidi imav seade, et vältida selle kogunemist, samuti hapnikugeneraator. Kui temperatuur tõusis üle 15 kraadi, lülitus automaatselt sisse ventilaator.

Malasenkov ütles, et koerte kosmosereisiks ette valmistamine oli suur töö ning et Sputnik 2 lennuks koolitati kolme koera: Albinat, Laikat ja Muskat.

Telemeetrilised seadmed näitasid, et stardi järel tõusid aluse temperatuur ja niiskustase ning viie kuni seitsme tunni pärast ei andnud Laika enam elumärke. Järeldus oli, et Laika suri ülekuumenemise ja stressi tagajärjel.

Laika missioon näitas, et elusorganism suudab kosmoses ellu jääda, mis sillutas teed esimese inimese kosmosesse saatmisele.

Laika surnukirst tiirles umber Maa 2570 korda ning põles Maa atmosfääris ära 4. aprillil 1958. aastal.