Konstandiks peetud kosmiline suurus osutus muutujaks
Teadlaste aruanne osutab, kuidas üks looduse oletatavatest fundamentaalsetest konstantidest ei olegi nähtavasti konstant. Too “maagiline arv”, mida nimetatakse peenstruktuuri konstandiks või lühidalt alfaks, paistab universumis piirkonniti kõikuvat, vahendab ScienceDaily.
“Pärast alfa mõõtmist umbes 300 kauges galaktikas ilmnes järjekindlalt, et too nõiduslik arv, mis ütleb meile, kui tugev on elektromagnetiline jõud, ei ole igal pool sama, mis siin, Maa peal, ning paistab universumis varieeruvat eelistatud teljel,” ütleb New South Walesi ülikooli professor John Webb.
“Järelmid meie praegusele arusaamisele teadusest on ülimalt tähendusrikkad. Kui füüsikaseadused osutuvad pelgalt “lokaalseteks määrustikeks”, pole välistatud, et ehkki universumi vaadeldav osa paistab soosivat elu ja inimolendite olemasolu, võivad loodusseadused universumi kaugemates piirkondades elu tekke vähemalt meile tuttaval kujul välistada. Kui meie tulemused on korrektsed, vajame me kahtlemata uusi füüsikateooriaid, mis neid rahuldaval moel kirjeldaksid.”
Teadlaste järeldused rajanevad Tšiilis asuva ülisuure teleskoobiga VLT (ingl Very Large Telescope) sooritatud mõõtmistele ja varasematele mõõtmistele maailma ühtede suuremate optiliste teleskoopidega Kecki observatooriumis Havail.
New South Walesi ülikoolis astrofüüsika doktorikraadi omandav Julian King selgitab, kuidas pärast mõõtmisandmete kahe komplekti võrdlemist ilmnenud tulemused uurijaid rabasid.
“Kecki teleskoop ja VLT paiknevad eri poolkeradel — vaatavad universumisse vastandlikes suundades. Keckiga põhja suunas vaadates ilmneb kaugete galaktikate väiksem alfa, ent VLT-ga lõuna poole vaadates näeme hoopis suuremat alfat," ütleb King. "Muutuse määr on suuremas osas vaadeldavast universumist üsna väike — umbes üks sajast tuhandest -, ent pole välistatud, et vaadeldava universumi piiri taga on variatsioonid palju mastaapsemad.”
Taoline avastus sunnib teadlaseid korrigeerima oma arusaamist loodusseadustest. “Peenstruktuuri konstant, nagu kõik teisedki fundamentaalsed konstandid, on meie praeguste füüsikateooriate seisukohalt absoluutselt kesksed. Kui need tõepoolest muutuvad, läheb meil tarvis paremat, sügavamat teooriat,” kommenteerib Michael Murphy Swinburne’i ülikoolist.
“Ehkki “kõikuv konstant” raputaks meie arusaamist ümbritsevast maailmast kõvasti, nõuavad ebatavalised väited ka ebatavalisi tõendeid. See, mida me leidnud oleme, on kahtlemata ebatavaline.
Tänapäeva teaduse üks olulisemaid küsimusi ongi, kas füüsikaseadused on kõikjal universumis kogu ajaloo vältel samad. Oleme otsustanud sellele põletavale küsimusele vastuse leida, maksku, mis maksab.”
