Konn ja inimene on üllatavalt sarnased
Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn (Xenopus tropicalis) jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja, kuhu varem kuulusid hiir, sebraamadiin, ümaruss ja äädikakärbes. Kõige üllatavamaks avastuseks on teadlaste sõnul see, et konna genoom on nii sarnane inimesele ja hiirele. Uurimustöö tulemused avaldati ajakirjas Science, vahendab Novaator.
Genoomis esinevad pikad järjestused, kus geenide järjestus on pärast kahepaiksete, lindude ja imetajate lahknemist ühisest esivanemast umbes 360 miljonit aastat tagasi väga vähe muutunud, ütles uurimuse üks autoritest, USA bioinformaatik Uffe Hellsten võrguajakirjale Nature. Samas lisas ta, et see sarnasus ei kehti kõigi selgroogsete puhul — näiteks sebraamadiini genoomis on geenide järjestus hoopis teistsugune.
Genoomide sarnasus aitab paremini mõista selgroogsete evolutsiooni. „Erinevate loomade genoomide võrdlemine laseb aimata, milline oli nende ühise esivanema genoom,” ütleb California ülikooli bioloog Richard Harland, kes samuti uurimuses osales. Lisaks näitab avastus Harlandi sõnul seda, et genoomide muutumise kiirus on tegelikult väiksem, kui varem arvati.
Genoomijärjestuste sarnasus võimaldab konna kasutada mudelina inimeste haiguste uurimisel. Väike kannuskonn on viimase kümne aasta jooksul kujunenud oluliseks mudelorganismiks, kuid siiski pole ta teaduses kõige rohkem kasutatud konnaliik. Tema lähedane sugulane, suur kannuskonn (Xenopus laevis), on alates 1940. aastatest olnud populaarseks uurimisobjektiks arengubioloogidele ja rakubioloogidele. Mõlemat liiki on lihtne kasvatada, suured munad ja läbipaistvad kullesed võimaldavad uurida loomade arengut ja embrüoloogiat.
X. tropicalis on aga oluliselt väiksem ja saab täiskasvanuks nelja kuuga, mitte kahe aastaga nagu tema suuremakasvuline sugulane. Seetõttu on väike kannuskonn mugavamaks valikuks fenotüüpide ja geenimutatsioonide vaheliste seoste uurimiseks. Lisaks on väikese kannuskonna genoom diploidne — iga geen esineb kahe koopiana, samas kui suurel kannuskonnal on iga geeni koguni neli koopiat. Seetõttu on väikese kannuskonna genoomi lihtsam sekveneerida ja teiste liikidega võrrelda.
