Komeedipuru süütas jääaja lõpul 10 protsenti maailmast ja tõi "tuhandeaastase talve"

 (57)
Komeedipuru süütas jääaja lõpul 10 protsenti maailmast ja tõi "tuhandeaastase talve"
Tänapäevane loodustulekahju kaks kuud tagasi Californias möllamas.AP

Kahes äsja avaldatud teadusartiklis antakse mõista, et inimkond oli kiviajal tunnistajaks suurematele tulekahjudele kui need, mis umbes 66 miljonit aastat tagasi pühkisid planeedilt dinosaurused.

Ühel igati tavalisel päeval umbes 12 800 aastat tagasi oli planeet Maa väljumas järjekordsest jääajast. Kliima soojenes tasapisi ja liustikud olid hakanud taanduma.

Kuni järsku hakkas selgest taevast sadama tulekerasid, millele järgnesid võimsad lööklained. Üle suurte maa-alade tuiskasid leegitormid ning tuhk täitis taevalaotuse, varjates päikesevalguse. Sedamööda, kuidas kliima järsult jahenes, surid taimed, kadusid paljud toiduallikad ja liustikud hakkasid taas kasvama. Ookeanihoovuste voolusängide muutumine aitas lülitada kliima külmemale, peaaegu jääaegsele režiimile, mis kestis järgmised tuhat aastat.

Suuri loomi oli märksa vähem

Viimaks hakkas kliima siiski uuesti soojenema. Inimkond leidis end maailmast, kus elas varasemast palju vähem suurt kasvu loomi. Põhja-Ameerikas oli kanda kinnitanud inimeste kultuur, millest on säilinud varasemast sootuks erinevad odaotsad.

Kõlab kui lõik muserdavat fantaasiakirjandust, ent just selline on stsenaarium, mida kinnitab geokeemilistele ja isotoopmarkeritele keskendunud mastaapne uurimus. See ilmus äsja teadusajakirjas Journal of Geology.

Tulemused on nii ulatuslikud, et uurimus tuli jagada kaheks eraldiseisvaks artikliks. Teadustöö pealkirjaga „Extraordinary Biomass-Burning Episode and Impact Winter Triggered by the Younger Dryas Cosmic Impact ~12,800 Years Ago“ („Umbes 12 800 aastat tagasi varadrüüase ajastul aset leidnud kosmilise sündmuse tõttu toimunud tavatu biomassipõleng ja selle põhjustatud talv“) on jagatud kaheks osaks: „Part I: Ice Cores and Glaciers“ („1. osa: jääproovid ja liustikud“) ja „Part 2: Lake, Marine, and Terrestrial Sediments“ („2. osa: järve-, mere- ja maismaasetted“).

Komeedi läbimõõt oli umbes sada kilomeetrit

„Uurimusse hõlmatud mõõtmistulemused on kogutud rohkem kui 170 eri paigast üle kogu maailma,“ märkis üks uurimuse 24 autorist, Kansase ülikooli füüsika ja astronoomia emeriitprofessor Adrian Melott.
Prof Melotti ja tema kolleegide arvates kinnitavad need andmed, et katastroof sai alguse sellest, kui Maa põrkas kokku umbes sajakilomeetrise läbimõõduga lagunevast komeedist pärinevate komeedikildudega. Selle komeedi jäänuseid võib Päikesesüsteemist leida tänase päevani.

„Meie hüpoteesi kohaselt lagunes suur komeet väiksemateks tükkideks, mis langesid maale ja põhjustasid selle katastroofi,“ rääkis Melott. „Hulk keemilisi signatuure — jälgi süsinikdioksiidist, nitraatidest, ammoniaagist ja teistest ühenditest — annavad mõista, et tulekahjud põletasid paljaks rabavalt suure osa planeedi maismaapinnast, umbes kümme miljonit ruutkilomeetrit.“

Mändide asemele tulid paplid

Melotti osutusel näitavad õietolmu-analüüsid, et männimetsad põlesid tõenäoliselt maha ja asendusid paplimetsadega, kuna pappel on liik, millele meeldib puhtaks põlenud alasid asustada.

Autorid oletavad koguni, et just too kosmiline vahejuhtum käivitas varadrüüase aegse jahenemisperioodi, biomassipõlengud ja hilispleistotseeni aegse suurte liikide väljasuremislaine, põhjustades muutuseid ka inimeste kultuuris ja tuues kaasa meie liigi arvukuse üldise vähenemise.

„Kalkulatsioonid annavad mõista, et selle sündmuse mõjul võis osoonikiht hõreneda, mis võis põhjustada nahavähi laiemat levimust ja muid kahjulikke mõjusid tervisele,“ märkis Melott. „Meie kosmilise kokkupõrke hüpotees on esialgu ikka veel hüpotees, ent käesolev uurimus sisaldab tohutul hulgal tõendeid, mida kõiki saab meie arvates selgitada ainult seesuguse mastaapse kosmilise sündmusega.“

Millist elu inimesed 13 000 aastat tagasi üldse elasid?

Erinevates piirkondades oli inimareng jõudnud erinevatesse järkudesse. Mõnel pool nimetatakse perioodi juba mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks (näiteks Edela-Aasias), mõnel pool (Lääne-Euroopas) aga kestis veel vanem kiviaeg ehk paleoliitikum. Inimesed olid seks ajaks juba mitu tuhat aastat kasutanud selliseid tööriistu nagu saed ja harpuunid ning punutud köied; taimekiududest meisterdati juba 26 000 aastat tagasi rõivaid, kotte ja võrke.

Loe veel

On teadlasi, kes oletavad, et 13 000 aastat tagasi olid inimesed juba näiteks sea kodustanud ja tegelesid lammaste-kitsede kodustamisega. 12 000 aastat tagasi tekkis aga püsiasustus Jerichos tänases Iisraelis, seda peetakse üheks maailma vanemaks linnaks.

12 000 aastat tagasi taandus jää Taanist ja Lõuna-Rootsist ning algas holotseen. See klapib ka uute uurimuste hüpoteesiga.

Eesti aladel uutes uurimustes mainitud iidse põlengu ajal meie praeguste teadmiste järgi veel kedagi polnud. Vanimad inimasustuse märgid Eestis on 11 000 aasta tagused ja pärinevad Pärnu jõe äärest Pullist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare