Ehkki see võib esmapilgul tunduda ebaloogiline, mõjutavad kliimamuutusest tingitud soojemad arktilised ilmad õhurõhku Põhjapoolusel, nihutades tuulte teekondi selliselt, et lähemal asuvatel aladel hakkab ilm nende mõjul jahenema, vahendab AFP.

“Külmad ja lumised talved kujunevad pigem reegliks kui erandiks,” nentis USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti esindaja James Overland.

Jätkuvalt kiirenev jääkadu kujuneb lähiaastatel maailma kliimasüsteemi muutumise oluliseks mootoriks, ütles ta teadlastest kolleegidele Oslos toimunud kohtumisel, kus tegeldi kaks aastat väldanud rahvusvahelise polaaraasta 2007-2008 raames läbi viidud uurimuste kokkuvõtete ja järelduste vormistamisega.

Põhjapoolkera parasvöödet tabanud erakordselt jahe talv 2009-2010 oli seotud Põhjamandril aset leidvate ainulaadsete füüsikaliste protsessidega, osutas ta.

“Kasvuhoonegaaside mõju esilekerkimine on oluliseks teguriks Arktika muutumise juures,” selgitas Overland oma avalduses.

“Mida seni täiel määral ei tunnistatud, on tõik, et kombinatsioon looduslikest kõikumistest tingitud ebatavaliselt soojast perioodist ning merejää ja ookeani soojusmahtuvuse taandumisest sellele vastavas ulatuses koos tuulte muutuvate mustritega lammutab Põhjapooluse kliimasüsteemi mälu ja stabiilsust.”

Põhjamanner soojeneb enam kui kaks korda kiiremini ülejäänud planeedist. Seda fenomeni nimetatakse arktiliseks võimendumiseks (ingl Arctic amplification).

Sellest tulenev jääkadu on märkimisväärselt suurem varasemate kliimamudelite ennustustest.

Pooluse jääkate sulas dokumenteeritud aegade madalaimale tasemel 2007. aastal. Värsked esialgsed andmed annavad mõista, et see võib tänavu kahaneda veelgi suuremal määral.

“Pole tõenäoline, et Põhjamandril kunagi endised olud taastuvad,” nentis Overland. “Need muudatused on pöördumatud.”