Kleopatra surma asjaolud selginesid: tapjaks oli mürgikokteil

Saksa teadlased väidavad, et Kleopatra surma põhjuseks ei olnud mürkmao hammustus, vaid surmav kokteil, mille koostises leidus oopiumi ja surmaputke.

Niiluse Kuningannana tuntud valitsejanna võttis endalt elu aastal 30 e.m.a., ning seni on arvatud, et surma põhjustas aspisrästiku ehk egiptuse kobra hammustus, vahendab The Daily Telegraph.

Nüüd on Saksa ajaloolane, Trieri ülikooli professor Christoph Schaefer aga viidanud hoopis tõenäolisemale võimalusele, et kuulsa naise surma põhjustasid ravimid, mitte roomajad.

“Kuninganna Kleopatra oli oma ilu poolest kuulus ega oleks tõenäoliselt valinud aeglast, välimust moonutavat surma,” ütleb ta.

Koos teiste ekspertidega reisis Schaefer hiljuti Egiptusesse Aleksandriasse, kus uuriti muistseid meditsiinilisi ürikuid ja konsulteeriti maospetsialistidega.

“Säilitamaks oma müütilist kuulsust, soovis Kleopatra surmaski kauniks jääda,” ütleb professor. “Tõenäoliselt võttis ta sisse segu oopiumist, surmaputkest ja käokingast. Toona oli see tuntud kokteil, mis tagas valutu surma vaid paari tunniga, samas kui suremine maohammustuse läbi võtnuks mitu päeva ja olnuks pööraselt valus.”

Aastatel 51-30 e.m.a. valitsenud Kleopatra oli Egiptuse viimane vaarao. Pärast tema surma sai Egiptusest Rooma provints.

Kleopatra oli Rooma keisri Julius Caesari käsilane ning sõlmis suhte Rooma kindrali Marcus Antoniusega. Paaril oli kolm ühist last. Leidub kirju, mis annavad mõista, et Kleopatra naitus kindraliga, ehkki kumbki oli juba abielus — Kleopatra oma vennaga ja Antonius kõrgest soost roomlannaga.

Aastal 44 e.m.a., pärast Caesari mõrvamist, astus Kleopatra koos Antoniusega vastu Caesari õigusjärgsele pärijale Gaius Julius Caesar Octavianusele.

Pärast Actiumi lahingu kaotamist Octavianuse vägedele sooritas Antonius enesetapu. Kleopatra järgnes talle vabasurma 39. eluaastal, 12. augustil aastal 30 e.m.a.