Kilekotitootjad annavad rohelistele vastulöögi
Kanada ja USA ülikoolide koostöös valmis mullu uuring, mis käsitles toiduainete saastumist poekottides. Kõik peale ühe analüüsitud poekoti sisaldasid heterotroofseid baktereid, kusjuures keskmiselt tuli koti kohta 22 600 kolooniat moodustavat ühikut. Pooltes analüüsitud kottides leiti soolebaktereid, sealhulgas ka kardetud kolibaktereid ehk soolekepikesi, mille mõningad tüved võivad põhjustada inimesel tõsiseid toidumürgistusi, kirjutab Horisont.
Neist kahest bakteritüübist tasub muretseda eelkõige just soolebakterite pärast - heterotroofsed bakterid on Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil tervisele ohutud ning nende sisaldus näiteks joogivees on täiesti normaalne.
Eesti külmades talvedes poleks bakteriohust põhjust rääkida, ent ka meil on suvesid, kus temperatuur päikese käes ning eriti suletud autos, kuhu vahel jäetakse ka poekott, võib kerkida kõrgele. Ei pea olema teadlane, et aimamata, mida see toidule tähendab. USA teadlased tegid selle tõestamiseks katse. Riidest poekotid, mis olid määrdunud lihast tilkunud vedelikuga, asetati kaheks tunniks 47-kraadise sooja kätte - bakterite arv kottides kasvas kümnekordseks.
Analüüsitud 84 kotti koguti poekülastajailt, kellelt muu hulgas küsiti, kui tihti nad oma riidest poekotti pesevad. 97 protsenti küsitletuist vastas, et nad ei pese kotti kas üldse või teevad seda väga harva. Kolm neljandikku vastajaist tunnistas ka, et nad ei kasuta eri toiduainete jaoks eri kotte ning üheskoos rändavad poest koju nii toores liha kui ka näiteks puu- ja köögivili. Kolmandik vastajaid väitis, et kasutab riidest toidukotti ka muul otstarbel, kandes selles näiteks raamatuid või trenniriideid.
Nii selle kui mitme varasema uuringu juures väärib tähelepanu uuringu teostaja ja/või rahastaja profiil. Kõnealuse uuringu on rahastanud Ameerika keemianõukogu, mille üks tegevusvaldkondi on muu hulgas plastmassi-, sh kilekotitööstus. Varasemaid uuringuid on tellinud ja teostanud ka näiteks Kanada keskkonna- ja plastitööstuse nõukogu.
Aga isegi kui kilekotitootjatel on asja juures oma tagamõte, tasub teadlaste soovitust tähele panna ja oma riidest poekotti regulaarselt pesta. Siis ei juhtu toiduga midagi.
Kommenteerib Tartu ülikooli emeriitprofessor, meditsiinilise biotehnoloogia juhtivteadur MARIKA MIKELSAAR: „Eesti lugejatele võiks refereeritav teaduslik uuring riidest ja plastikust kottide ohutuse võrdlusest pakkuda suurt huvi. Viimastel aastatel on ju meilgi mitmed ettevõtlikud inimesed asunud valmistama taaskasutatavaid riidest kotte. Pean sellist kaunist kotti väga sobivaks garderoobi osaks, millega kanda kaasas teatrikingi, võimlemisriideid, raamatuid ja muid olmematerjale. Sobimatu on see aga toiduainete transpordiks võimaliku saastuse tõttu tervisele ohtlike mikroobidega, eeskätt seedeinfektsioone põhjustavate bakterite ja viirustega. Aeg-ajalt tekkivad salmonelloosi puhangud, väikelastele ohtlikud koli-enteriidid näitavad, et keskkonnas ringleb pidevalt taolisi ohutekitajaid. Kui need satuvad toidu sisse, võibki kujuneda palaviku ja kõhulahtisusega kulgev haigus.
USA teadlaste uuring, mis põhineb küsitlusmeetodil, kandekottide mikrobioloogilisel uuringul ja samuti simuleeritud infektsioonimudelitel, kuulub rahvatervise valdkonda. Avara lähenemise ja küllaldase suurusega valimi tõttu, samuti uuritud bakterite spektri alusel on saadud tulemused igati usaldusväärsed.
Haigustekitajate levik nii keskkonnas kui organismis algab nende kinnitumisega aluspinnale. Plastikmaterjalide poorsus on tunduvalt väiksem kui riidematerjalidel, mistõttu plastiku libedale ja vähem urbsele pinnale kinnistub tunduvalt vähem mikroobe. Näiteks plastmasskrooniga hambale ei kujune sellist kattu nagu oma hammaste emailile.
Toiduained, sealhulgas vedelikke sisaldavad salatid ja lihatooted, on küll pakitud plastikusse, kuid karbid kipuvad ootamatult avanema ja katteplastikusse tekivad augud, mistõttu vedelik lekib ning kujuneb paljundavaks söötmeks bakteritele, mida väikeses koguses on riidest kottides juba eelnevalt. Kujuneb infektsiooni ülekandja - vektor.
Haiglates on aastaid olnud keeruliseks probleemiks nakkusohutu keskkonna loomine. Oluline langus meditsiiniga seotud infektsioonide sageduses saavutati ühekordsete meditsiinivahendite kasutuselevõtmisega - ühekordsed süstlad, kindad, seebipudelid, operatsioonilinad jt. Kuigi maailmas on suund taaskasutuse juurutamisele, ei sobi see infektsioonide vaatevinklist. Midagi pole parata, meie ökoloogiline jalajälg peab arvestama ümbritseva mikroobimaailma ohtlikkust ja kasutama teaduse saavutusi, sealhulgas plastikmaterjale."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!