Elanikud peavad koosolekuid ja koguvad allkirju. Mis on juba tehtud ja teoksil, nende üle uue määruse jõud ei käi, kuid mõnegi planeeringu on uue määruse nõuded juba ootele jätnud.

Tuulikud mürisevad?
Uuringufirma Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert küsitlesid möödunud sügisel nelja läänepoolse maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus elanikke. Selgus, et 20 protsenti küsitletuist häiris juba 25-detsibelline tuulikumüra.

«Kui üle 20 protsendi inimestest tunnevad end häirituna, on küsitlustulemus oluline,» sõnab OÜ Adepte Ekspert keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere.

Siiski üllatas tulemus keskkonnaspetsialiste. Mujal maailmas ei tundu tuulikute müra inimestele nii häiriv. Taanis näiteks maksab tuulikupargi omanik ka kompensatsiooni neile, kes elavad teatud raadiuses tuulegeneraatorite ümber.

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon näeb kompensatsioonis osalist lahendust. Aitaks ka see, kui inimesed saaksid tuulikumüra tõttu elamiseks sobimatul maal muud tegevust arendada, paraku pangad tuulikualusele maale laenu ei anna.
Piret Toonpere rõhutab, et 25 detsibelli on tegelikult sosina tugevus. Et selline helirõhu tase häirib, näib tulenevat inimeste nördimusest, et nende vahetus elukeskkonnas pöörlevad tuugenite tiivikud.

Tiivikud tekitavad ka varjutust (valguse ja varju vaheldumist).

«Varjutus on kõige väiksem probleem, kõige hullem on generaatori käigukasti krigin – tekib õudusfilmi tunne,» kirjeldab Aivar Kroon kolme Noarootsi küla elanike kannatusi.

Ometi lubas firma Hend­rikson ja Co Noarootsi Aulepa tuulikupargi keskkonnamõju hindamisel, et lähimate eluhoonete alal jääb müratase kehtestatud normidest isegi 10–15 dB madalamaks. Lubadusi lahendada kriginaprobleem on jaganud ka Eesti Energia.

Norm lisab vaikust
Märtsi alguses minister Jaanus Tamkivi allkirja saanud määrus võimaldab omavalitsustel tuulegeneraatorite paigaldamisel seada seni kehtivaist rangemad mürapiirangud. Kui omavalitsus piirangut rangemaks ei muuda, peab ta oma otsust põhjendama. Vastutus on justkui lükatud omavalitsuste kanda?

«Rusikareegel peaks olema üks megavatt ja kilomeeter,» leiab Noarootsi vallavanem. See tähendab, et megavatist tuulikut ja elumaja peaks lahutama kilomeeter ja kahemegavatist tuulikut elamust kaks kilomeetrit jne.

Tuugenite võimsus on enamasti kaks-kolm megavatti. Piret Toonperele tundub kolm kilomeetrit kolmemegavatisele tuulegeneraatorile siiski juba ülepaisutatud nõudena.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul loodab, et omavalitsuste uued piirangud jäävad mõistlikuks ja et need tõesti kaitseksid vaikseid alasid: elamualasid, puhkealasid. Näiteks Paldiski linn on juba kehtestanud elamupiirkondades madalama müranormi.
Tallinn järgib Piret Toonpere sõnul juba ammu müranorme näiteks teede rajamisel. Kokkulepped tuleb saavutada, sest riik peab taastuvenergia osakaalu suurendamise kohustused täitma. «Roheline mõtteviis kujuneb pikaajaliselt,» nendib tuuleenergia pooldaja Piret Toonpere.

Tuulikud ja tuulikupargid Eestis
• Eesti esimene, 0,15 MW võimsusega tuulik alustas tööd
1997. aasta septembris Hiiumaal Tahkuna neeme tipus.
• Eesti esimene tuulikupark alustas tööd Virtsus 11. oktoobril
2002. Pargi kolme tuuliku koguvõimsus oli 1,8 MW.
• 2010. aasta lõpuks oli Eestis 15 tuulikuparki 72 tuulejõu-
jaamaga ning aasta tuuleenergia toodang oli 276 GWh.
• 2011. aasta eeldatav tuuleenergia kogus on 355 GWh ning
aasta jooksul installeeritav võimsus 178 MW.
Allikas: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.