British Columbia ülikooli teadlased rajasid suurtesse akvaariumidesse tehisökosüsteemid, mis algselt erinesid üksnes ühe kalaliigi poolest, vahendavad ERR teadusuudised.

Vaid üksteist nädalat hiljem võis süsteemides märgata muutusi sõltuvalt sellest, milline kolmest ogalikuliigist sinna elama oli pandud.

Ajakirjas Nature kirjeldatud uurimistöös kasutatud kolmest British Columbia provintsis elutsevast liigist üks eelistab elupaigana avavett, teine põhjakihte ja kolmas, arvatavasti eelmainitute ühine eellane, tunneb end mõlemas paigas justkui kala vees.

Analüüs näitas, et uuemate liikidega asustatud akvaariumides olid vees lahustunud orgaaniliste ainete molekulid keskmiselt suuremad. Seetõttu jõudis päikesevalgust vette vähem ja taimekasv oli aeglasem.

Teadlaste sõnul näitab see, et ogalikud on evolutsiooni toimel hakanud ise oma elukeskkonda kujundama.