Kes sööb rohkem šokolaadi, võidab rohkem Nobeleid?
Värske teadusartikkel seostab šokolaaditarbimise riigist võrsunud nobelistide arvuga, andes mõista, et eksootiline maiustus võib aju tööd soodustada. Artikkel ei ilmunud pilalehes, vaid mainekas meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine.
Kolmapäeval ajakirja veebiversioonis avaldatud loo puhul pole siiski tegemist rangelt eelretsenseeritud teadusuurimuse, vaid pelga „märkusega“, vahendab Medical Xpress.
Autor, New Yorgis Columbia Ülikooli juures tegutseva St. Luke’s-Roosevelti haiglakeskuse kardioloog Franz Messerli kirjutab, et rohelises tees, punaveinis ja šokolaadis sisalduvad flavonoolid võivad aidata aeglustada või isegi pöörata vananemisega seonduvat vaimset mandumist — eeldus, millega kõik arstiteadlased ei pruugi nõustuda.
Dr Messerl võttis siiski võrrelda riigis ühe elaniku kohta keskeltläbi tarbitava šokolaadi hulka selle riigi teadlaste võidetud Nobeli preemiate hulgaga (mis võib olla märgiks rahvastiku kognitiivsete funktsioonide kõrgest kvaliteedist). Juhtivate šokolaaditootjate müüginumbreid võrreldes avastas teadlane üllatavalt tugeva korrelatsiooni.
Šveits osutus liidriks nii šokolaadisöömises kui pälvitud Nobelite arvu poolest (keskmistatuna rahvaarvule). Ameerika Ühendriigid koos Hollandi, Iiri Vabariigi, Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaaga jäid tabeli keskele, alumisse otsa aga Hiina Rahvavabariik, Jaapan ja Brasiilia.
Huvitaval kombel selgus, et šokolaadiisu põhjal arvutades poleks Rootsi tohtinud võita kokku rohkem kui 14 Nobeli preemiat, kuid on neid tegelikult saanud koguni 32. Messerli oletab, et Rootsis tegutsev Nobeli preemiate komitee võib rahvuskaaslaseid patriootilistel põhjustel eelistada või siis on rootslased šokolaadi kasulike mõjude suhtes ülitundlikud.
Samuti möönab autor, et šokolaad ei pruugi olla see, mis inimesi targaks teeb, vaid targad inimesed, kellel on suurem tõenäosus Nobeli preemiat võita, teadvustavad šokolaadi hüvesid ja seega tarbivad seda tõenäolisemalt.
Nobeli keemiapreemia komitee esimees Sven Lidin polnud uurimusega veel tutvunud, kuid hakkas sellest kuulda saades nii ägedalt itsitama, et suutis hädavaevu kommentaare anda.
„Ma ei usu, et nende asjade vahel on mingisugune otsene põhjuslik seos,“ teatas Lidin. „Esimene asi, mida ma teada tahaksin, on, kuidas seondub šokolaaditarbimine sisemajanduse kogutoodanguga.“
