Kes eelistab voodis üht kindlat sugu, joob nooruses vähem!

 (52)
Kes eelistab voodis üht kindlat sugu, joob nooruses vähem!
Foto: Ilmar Saabas

Paljud noored uurivad ja määratlevad oma sugulist identiteeti ülikoolipäevil. See protsess võib aga olla pingeline ja tuua kaasa ülemäärast riskikäitumist.

Missouri ülikooli teadlaste värske uurimus näitas, et tudengid, kelle suguline enesemääratlus ei piirdunud rangelt hetero- või homoseksuaalse kategooriaga, kaldusid alkoholiga sagedamini liialdama kui inimesed, kelle seksuaalne orientatsioon oli kindlalt kinnistunud eelistama üht konkreetset sugu, vahendab Medical Xpress.

Uurijad leiavad, et töö tulemused võivad aidata koostada tõhusamaid toetusprogramme seksuaalvähemuste kaitseks.

"Biseksuaalid ja tudengid, kelle suguline identiteet polnud kinnistunud, möönsid kõige ohtramat alkoholipruukimist ja ka kõige rohkem sellest johtuvaid negatiivseid tagajärgi nagu kontrollimatu joomine ja ärajäämanähud," märkis Missouri ülikooli kunstide ja teaduste kolledži psühholoogiateaduskonna aseprofessor Amelia Talley.

"Nendes rühmades pruugiti alkoholi ka ärevuse ja depressiooni leevendamiseks rohkem kui seda tegid rangelt hetero- või homoseksuaalsed isikud.

Üks võimalik selgitus on, et mittetäielikul määral hetero- või homoseksuaalsed inimesed võivad tajuda tõrjutust kummagi rühma poolt," lisas ta.

Uurimuse raames seirati rohkem kui 2000 kolledžitudengi käitumist nelja aasta vältel. Igal sügisel ja kevadel küsitleti katses osalejaid nende sugulise enesemääratluse, seksuaalsete eelistuste ja seksuaalkäitumise teemadel.

Tudengid jagunesid erilaadse sugulise sättumusega rühmadeks, millest üks oli rangelt heteroseksuaalne, aga leidus ka mitmete seksuaalvähemuste rühmade esindajaid: rangelt homoseksuaalseid, peamiselt homoseksuaalseid, biseksuaalseid ja peamiselt heteroseksuaalseid.

Samuti esitati katsealustele küsimusi alkoholitarbimise sageduse, joomise põhjuste ja alkoholipruukimisest tulenenud negatiivsete tagajärgede kohta.

"Ainult homo- ja ainult heteroseksuaalsed isikud tarvitasid alkoholi enam-vähem samal määral ning märkisid joomise põhjusena ühiskondlikust suhtlusest saadava naudingu võimendamist," rääkis Talley.

"Muud seksuaalvähemusrühmad kaldusid tunnistama alkoholi ulatuslikumat kuritarvitamist, mis annab mõista, et seksuaalse identiteedi kujundamisega kaasnev stress soodustab probleemse alkoholipruukimise tõenäosust, samamoodi nagu igasuguses raskes elusituatsioonis inimesed võivad hakata alkoholist stressile leevendust otsima."

Uurimus tõstis seksuaalkäitumises ja seksuaalse identiteedi enesemääratluses esile ka soolisi erinevuseid.

"Naisterahvaste seksuaalse sättumuse voolavus osutus suuremaks," teatas Talley. "Nende jaoks polnud raske möönda teatud tõmmet sookaaslaste suhtes, määratlemata end seejuures täielikult homoseksuaalsetena."

Talley avaldas arvamust, et naised võivad sookaaslaste atraktiivsust möönda avameelsemalt seetõttu, et meie kultuuris on naiste adumine suguobjektidena levinum, mistõttu naised on rohkem harjunud hindama teiste naiste veetlevust endaga võrreldes.

Meesterahvad kaldusid end määratlema kas valdavalt hetero- või valdavalt homoseksuaalidena. Talley oletuse kohaselt võib põhjus peituda tõigas, et paljud mehed pole määratlusest "suuremas osas heteroseksuaalne" kui mõeldavast alternatiivist teadlikudki.

Rangelt maskuliinsete soonormide tõttu võib isegi vähene seksuaalne külgetõmme teise mehe suhtes tekitada noorukis muret oma sugulise identiteedi pärast.

"Organisatsioonid võiksid meie töö tulemusi rakendada toetusvõrgustiku loomiseks, mis aitaks noortel seksuaalse identiteedi määratlemise perioodil vältida alkoholitarvitamist stressi leevendamiseks," osutas Talley.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Studies on Alcohol and Drugs.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Boeing prognoosib, et aastaks 2035 on maailmal vaja leida enam kui 600 000 uut pilooti (4) Boeing prognoosib, et aastaks 2035 on maailmal vaja leida enam kui 600 000 uut pilooti
Lennundus on selgelt majandusharu, mille hiilgavaimad ajad seisavad veel ees. Ja juba lähima kahekümne aasta jooksul kasvab vajadus pilootide ja lennukimehaanikute järele järsult.
NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi (22) NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi
STEREO (Solar TErrestrial RElations Observatory) A ja STEREO B on kaksikutest kosmosesondid, mis saadeti teele juba 2006. aastal, ülesandega jälgida lähemalt Päikese tegevust. Kuid 2014. aastal katkes STEREO B-ga kontakt.
FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi (13) FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi
Esimest lendu oodati kaua ja Hybrid Air Vehicles oli seda ka korduvalt lubanud, ent pidevalt lükkus avareis mingil põhjusel edasi. Eile päikeseloojangu ajal tõusis aga hiiglaslik õhulaev taevasse ja tegi esimese, 20 minuti pikkuse lennu.
Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri (41) Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri
Nimekas saksa ajakiri Der Spiegel väidab anonüümsele allikale viidates, et ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium avastas meile lähima tähe Proxima Centauri orbiidilt elusoosivast tsoonist Maa-sarnase planeedi ja ametlik teade avastusest tuleb kuu lõpus. Observatooriumi kõneisikud keelduvad hetkel kommentaaridest.
Augustikuine tähesadu saab tänasest sisse eriti rikkaliku ja tiheda hooHea lugeja, saada pilte tähesajust vihje@delfi.ee! (71) Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Swifti-Tuttle’i komeedi sabas rändav tolm toob sel nädalal meiegi taevasse haruldase vaatemängu.
VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda (31) VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda
Itaalias Bergamo lennuväljal maandunud DHL kaubalennuk ei suutnud õigel ajal pidama saada ja libises naabruses kulgenud maanteele.
Perseiidid 2016: tähesadu tabab meid seekord 150 korda tunnis (29) Perseiidid 2016: tähesadu tabab meid seekord 150 korda tunnis
Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus (vt http://www.imo.net/live/perseids2015/#observers). Tähelepanuväärne on, et vaatlejad täitsid IMO online-vormi iseseisvalt. See omakorda näitab, et meie hulgas on 4 – 5 vaatlejat, kes võivad algajaid juhendada. Palun olge aktiivsed uute vaatlejate kaasamisel!
Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud (23) Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud
Kohtudes karuga säilita kaine mõistus!
Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele (15) Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele
Ajakiri Scientific American sõnastas kakskümmend olulist küsimust inimkonna tuleviku kohta ning palus vastuseid juhtivatelt teadlastelt.
Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud (20) Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud
Hiljuti Budapestis toimunud rahvusvahelisel mälukonverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on déjà vu näol tegemist lihtsalt protsessiga, mille käigus aju kontrollib enda mälusüsteemi toimimist.
See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud (8) See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud
Värske avastus annab mõista, et vähktõbesid on esinenud kogu meie liigi ajaloo vältel.
Miks on Vääna jõest saanud peenar? (61) Miks on Vääna jõest saanud peenar?
Pärast kolme aasta taguseid töid Vääna jõe ülemjooksul on jõest saanud madal ja elutu mülgas, kirjutab jõe pärast südant valutav kalamees Madis Messimas.
Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat (7) Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat
Päris omapärane mõelda, et meiega koos on samal planeedil elusolendeid, kes on pärit 17. sajandist, aga nii see on - grööni ehk arktika haid arenevad üliaeglaselt ja nagu nüüd selgub, ei saa enne 150 eluaastat suguküpsekski.
VIDEO: Rootsis sadas maha esimene lumi (20) VIDEO: Rootsis sadas maha esimene lumi
Jämtlandis asuvas Åre suusakuurordis langes kolmapäeval juba lund, näitab sotsiaalmeediasse üles laetud video.