Kes eelistab voodis üht kindlat sugu, joob nooruses vähem!

 (52)
www.FORTE.ee
                     
Kes eelistab voodis üht kindlat sugu, joob nooruses vähem!
Foto: Ilmar Saabas

Paljud noored uurivad ja määratlevad oma sugulist identiteeti ülikoolipäevil. See protsess võib aga olla pingeline ja tuua kaasa ülemäärast riskikäitumist.

Missouri ülikooli teadlaste värske uurimus näitas, et tudengid, kelle suguline enesemääratlus ei piirdunud rangelt hetero- või homoseksuaalse kategooriaga, kaldusid alkoholiga sagedamini liialdama kui inimesed, kelle seksuaalne orientatsioon oli kindlalt kinnistunud eelistama üht konkreetset sugu, vahendab Medical Xpress.

Uurijad leiavad, et töö tulemused võivad aidata koostada tõhusamaid toetusprogramme seksuaalvähemuste kaitseks.

"Biseksuaalid ja tudengid, kelle suguline identiteet polnud kinnistunud, möönsid kõige ohtramat alkoholipruukimist ja ka kõige rohkem sellest johtuvaid negatiivseid tagajärgi nagu kontrollimatu joomine ja ärajäämanähud," märkis Missouri ülikooli kunstide ja teaduste kolledži psühholoogiateaduskonna aseprofessor Amelia Talley.

"Nendes rühmades pruugiti alkoholi ka ärevuse ja depressiooni leevendamiseks rohkem kui seda tegid rangelt hetero- või homoseksuaalsed isikud.

Üks võimalik selgitus on, et mittetäielikul määral hetero- või homoseksuaalsed inimesed võivad tajuda tõrjutust kummagi rühma poolt," lisas ta.

Uurimuse raames seirati rohkem kui 2000 kolledžitudengi käitumist nelja aasta vältel. Igal sügisel ja kevadel küsitleti katses osalejaid nende sugulise enesemääratluse, seksuaalsete eelistuste ja seksuaalkäitumise teemadel.

Tudengid jagunesid erilaadse sugulise sättumusega rühmadeks, millest üks oli rangelt heteroseksuaalne, aga leidus ka mitmete seksuaalvähemuste rühmade esindajaid: rangelt homoseksuaalseid, peamiselt homoseksuaalseid, biseksuaalseid ja peamiselt heteroseksuaalseid.

Samuti esitati katsealustele küsimusi alkoholitarbimise sageduse, joomise põhjuste ja alkoholipruukimisest tulenenud negatiivsete tagajärgede kohta.

"Ainult homo- ja ainult heteroseksuaalsed isikud tarvitasid alkoholi enam-vähem samal määral ning märkisid joomise põhjusena ühiskondlikust suhtlusest saadava naudingu võimendamist," rääkis Talley.

"Muud seksuaalvähemusrühmad kaldusid tunnistama alkoholi ulatuslikumat kuritarvitamist, mis annab mõista, et seksuaalse identiteedi kujundamisega kaasnev stress soodustab probleemse alkoholipruukimise tõenäosust, samamoodi nagu igasuguses raskes elusituatsioonis inimesed võivad hakata alkoholist stressile leevendust otsima."

Uurimus tõstis seksuaalkäitumises ja seksuaalse identiteedi enesemääratluses esile ka soolisi erinevuseid.

"Naisterahvaste seksuaalse sättumuse voolavus osutus suuremaks," teatas Talley. "Nende jaoks polnud raske möönda teatud tõmmet sookaaslaste suhtes, määratlemata end seejuures täielikult homoseksuaalsetena."

Talley avaldas arvamust, et naised võivad sookaaslaste atraktiivsust möönda avameelsemalt seetõttu, et meie kultuuris on naiste adumine suguobjektidena levinum, mistõttu naised on rohkem harjunud hindama teiste naiste veetlevust endaga võrreldes.

Meesterahvad kaldusid end määratlema kas valdavalt hetero- või valdavalt homoseksuaalidena. Talley oletuse kohaselt võib põhjus peituda tõigas, et paljud mehed pole määratlusest "suuremas osas heteroseksuaalne" kui mõeldavast alternatiivist teadlikudki.

Rangelt maskuliinsete soonormide tõttu võib isegi vähene seksuaalne külgetõmme teise mehe suhtes tekitada noorukis muret oma sugulise identiteedi pärast.

"Organisatsioonid võiksid meie töö tulemusi rakendada toetusvõrgustiku loomiseks, mis aitaks noortel seksuaalse identiteedi määratlemise perioodil vältida alkoholitarvitamist stressi leevendamiseks," osutas Talley.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Studies on Alcohol and Drugs.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!


Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik