Kellele ja milleks on seda kella tarvis tagasi kruttida?

Miks peaks keerama kella talveks tunnikese tagasi, et see siis suveks taas edasi sättida? Kellele on see kasulik ning milleks on seda tarvis? Miks ei võiks peened aparaadid seda 60-minutilist nihet terve aasta jooksul vaikselt ühele ja teisele poole venitada, võiks küsida. Kas inimese loodud täiuslik aja arvestamise kord siis lonkab?

Kella on tarvis talveks tunni võrra tagasi kruttida selleks, et viia end aina lühemate päevade ning aina kahaneva valge ajaga unisooni.

Kella keeramise ideega tuli 1895. a. lagedale Uus-Meremaal elanud inglasest astronoom George Vernon Hudson. Selle „kampaaniaga“ on läinud kaasa kümned riigid, mõned neist (sh. Eesti) vahel sellest korraks turtsuvate kriitikute kõnede kajas loobudes, et siis hiljem enesele habemesse vabandusi pobisedes süstemiga taas liituda.

Suvise ja talvise valguse ratsionaalsemaks kasutamiseks mõeldud algatus tekitab tehnoloogia ning logistika maailmas ohtralt ebaratsionaalsusi. Küll ei suuda iPhone’id jms. kraam end „ajahüppega“ harjutada ning ka kõige targemad raalid ei oska seda sõrmenipsuna mõjuvat nihet enesele ühtede ning nullide jadana ette kujutada. Sest see pole loogiline.

Looduses mingit kella keeramist ei tunnistata ning seetõttu on inimese kui looduse pärisosa jaoks kella edasi-tagasi keeramise traditsioon tekitanud vastakaid arvamusi alati. Siiani polda aga ühisarvamusel selle kasulikkusest või kahjulikkusest erinevas vanuses inimeste jaoks. Võibolla peaks aja aga tõesti nö. lainetama lööma, et see kohanduks iga sekundi pikkust reguleerides pidevalt suvejalisemaks ja siis jälle talveajalisemaks tagasi? Tõenäoliselt tekitaks taoline tobedus veel hulka segadust ja arusamaatusi, ning migreene, mida terve inimkonna pead ei suudaks ka ühiselt välja valutada.

Mille suhtes kella sätime?

Londonis asuvas Greenwichi Kuninglikus Observatooriumis on kell alati õige, kuigi ka selles on Maa elliptilise kuju ning muutuva asendi tõttu kahtlema hakatud. Kuid ka Suurbritannias keeratakse kellad suveks tunni võrra edasi. Siis on brittidel käibel briti suveaeg, muidu aga Greenwichi aeg ehk Greenwich Mean Time ehk GMT. GMT on sama, mis UMT ehk Coordinated Universal Time ehk siis lihtsalt üleüldine universaalaeg, millele meie lisame kaks tundi, et saada kätte Eesti kellade sihverplaatidele sobiv näit. GMT üks hüüdnimedest on ka Zulu aeg.

Astronoomid enam Greenwichi aega arvestamisel ei kasuta, 1972. a. 1. jaanuarist opereeritakse UMTga. Kaua kellade kruttimise kultuur ning selle otstarbekuse üle kriitiliselt aru pidamine veel kestab, oskab vaevalt keegi vastata. Küllap pole kellelgi selleks lihtsalt aegagi.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!