Kellel seda kella nüüd vaja keerata?
Ööl vastu homset läheb Eesti koos teiste Euroopa riikidega tagasi talveajale, nihutades kellaosuteid tund aega tagasi.
Selle üle on peetud vihaseid vaidlusi, ka Eesti loobus aastaiks 1999-2002 kellakeeramisest, kuid otsustas selle juurde naasta. Sel kevadel Venemaa jättis igatahes kellad keeramata, väidetavalt igaveseks, võibolla ka mitte.
Euroopa Liit, sh ka Eesti aga keeras kevadel kellad tund aega ette, et neid ööl vastu homset jälle tund aega tagasi keerata. Eesmärgiks on suveajal kasutada päikesevalgust ära nii maksimaalselt kui võimalik. Vastasleer aga väidab, et kellakeeramine mõjub kurnavalt inimorganismile.
Enamik Aasia ja Aafrika riike eeskujuga kaasa pole tulnud, näiteks ekvaatoril poleks kellakeeramisel niikuinii mingit mõtet. Lõunapoolkeral keeravad septembris oma kellad sealsesse suveaega aga osa Brasiiliast, osa Austraaliast, Uus-Meremaa, Tšiili, Uruguay, Paraguay ja Namiibia.
Vaata ka juuresolevalt kaardilt, millistes riikides kella keeratakse.
Idee hakata suveks kella tund aega ette keerama pärines Uus-Meremaa teadlaselt George Vernon Hudsonilt, kes selle ideega 1895. aastal lagedale tuli. Esimese maailmasõja ajal aprillis 1916 läksid Saksamaa ja tema liitlased suveajale üle, et säästa kivisöe kulutamist, Britid oma liitlastega järgnesid eeskujule. Venemaal võeti see uuendus omaks 1917., USA-s 1918. aastal.
Vormiliselt tähendab kellakeeramine küll ka seda, et kevadel on üks ööpäev vormiliselt 23 ja sügisel teine 25 tundi pikk. Ka ei keera kõik riigid oma kellasid just ühel ajal. USA-s keerab iga ajavöönd kella 4. novembril kell kaks öösel. Euroopa Liit aga korraga homme, Greenwichi ajavööndis on siis öösel kell kaks, Kesk-Euroopa ajavööndis kell kolm ja Ida-Euroopa (sh Eesti) ajavööndis kell neli.
Protest kellakeeramise vastu on peaaegu sama vana kui idee ise. On väidetud, et tegelikult kellakeeramisega energiasäästu ei tule. Kaupmehed on siiski täheldanud, et tund aega kauem paistev päevavalgus annab nendele suurema käibe. Põllumehed on vaielnud asja poolt ja vastu, kuigi traditsioonilselt on põldu ikka haritud päikese, mitte kella järgi.
Kõige enam mõjutab kellakeeramine und. Häired organismi kohanemisel teise rütmiga võivad kesta nädalaid, aga tavaliselt mööduvad peagi. Peamine argument kellakeeramisest loobumiseks ongi olnud see, et see tekitab inimestes liigset stressi.
Omaette tõrkeid võib kellakeeramine tekitada arvutites ja teistes kella järgi töötavates seadmetes, kuigi kaasaegne tarkvara on juba enamasti kellakeeramiseks valmis.
Ja loomulikult järgmisel hommikul pärast kellakeeramist on palju inimesi, kes on unustanud seda teha ja võivad ka valel ajal kokkulepitud kohtadesse jõuda.
