Karolinska instituudi uurimisgrupp analüüsis, kuidas on kellakeeramine mõjunud infarktide esinemissagedusele alates 1987. aastast alates. Selgus, et suveaja esimesel nädalal kasvab südameatakkide arv keskmiselt 5 protsenti, teatab
.

Dr Imre Janszky sõnul on põhjuseks arvatavasti asjaolu, et magada saab tund aega vähem, ja see lööb inimese sisemise kella sassi.

Üleminekul talveajale, mil magada saab tunni jagu kauem, aga väheneb infarktioht kellakeeramise järgsel päeval. Kogu järgneva nädala lõikes on riski alanemine siiski protsentides väiksem kui tõus kevadel.

Teadlaste sõnul annab uuring võimaliku vastuse ka küsimusele, miks murrab infarkt esmaspäeviti rohkem inimesi kui ülejäänud nädalapäevadel, nagu näitab statistika.

„Seni on arvatud, et esmaspäeval tekitab stressi teadmine, et ees ootab töönädal, kuid ehk on asi selles, et nädalavahetus lööb inimese magamisgraafiku segamini,” oletab Janszky.