Kaugeim küpsetest galaktikaparvedest õnnestus kinni püüda
„Oleme mõõtnud kõige kaugema kunagi tuvastatud küpse galaktikaparve kauguse,“ selgitas ESO VLT vaatluseid rakendanud uurimuse juhtiv autor Raphael Gobat Prantsusmaa energiakomisjoni CEA juurest. „Galaktikaparve lähemalt vaadeldes pidime üllatusega tõdema, et see ei näe üldse vana välja — paljud galaktikad on maha rahunenud ega meenuta varajases universumis tavalisi täheloomeprotsessist haaratud galaktikaid.“
Galaktikaparved on kõige suuremad struktuurid universumis, mida hoiab koos gravitatsioon. Astronoomid oletavad, et ajapikku need parved kasvavad, mistõttu eriti massiivsed parved pidanuks universumi algusaegadel olema olnud haruldased. Ehkki silmatud on ka väga palju kaugemaid parvi, paistab nende näol olevat tegemist noorte parvedega, milles moodustumisprotsess pole veel lõppenud ega rahulikumad küpsed süsteemid tooni andma hakanud.
Rahvusvaheline astronoomide töörühm kasutas esmakordselt Spitzeri kosmoseteleskoobiga vaadeldud väga ähmastest punastest objektidest koosneva kummalise laigu mõnede koostisklompide vaheliste kauguste mõõtmiseks ESO hiidteleskoobi VLT võimsaid instrumente VIMOS ja FORS2. Vaadeldud rühmal tähistusega CL J1449+0856 olid kõik väga kauge galaktikaparve tunnused. Tulemused näitasid, et tegemist ongi galaktikaparvega sellisel kujul, nagu see nägi välja ajal, mil universum oli umbes kolm miljardit aastat vana — s.t vähem kui veerandi vanune praegusest east.
Üliharuldase objekti kauguse välja arvutanud, võttis töörühm NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri ESA ühise Hubble’i kosmoseteleskoobi ning maapinnal asuvate teleskoopide, sh VLT põhjaliku vaatluse alla parve moodustavad osisgalaktikad ning leidis tõendeid, mis annavad mõista, et suurem osa galaktikaid parves ei tegele tähtede moodustamisega, vaid koosneb juba umbes miljardi aasta vanustest tähtedest. Seega on parve näol tegu küpse objektiga, mis massilt on võrreldav Linnuteele lähima tiheda galaktikaparve, Neitsi parvega.
Täiendav kinnitus parve küpsusele tuli ESA kosmoseobservatooriumilt XMM-Newton, mis vaatles objekti CL J1449+0856 röntgenspektris. Nimelt kiirgab parv röntgenkiiri, mis peavad lähtuma väga kuumast, galaktikatevahelist kosmilist ruumi täitvast hõreda gaasi pilvest, mille kontsentratsioon parve keskkoha suunas kasvab. See on veel üks märk, et tegu on küpsesse ikka jõudnud galaktikaparvega, mida hoiab kindlalt koos selle enese gravitatsioonikese, sest väga noortel galaktikaparvedel pole lihtsalt veel olnud aega gaasi sel moel „lõksu“ püüda.
Gobat sedastab: „Meie uued tulemused lisavad toetust arusaamale, mille kohaselt eksisteerisid küpsed galaktikaparved juba siis, kui universum oli noorem kui veerand oma praegusest vanusest. Kehtiva teooria kohaselt on taolised parved üliharuldased ning meil on väga vedanud, et seda märkasime. Kui edasised uuringud toovad aga päevavalgele rohkem parvesid, võib see tähendada, et meie ettekujutus varajasest universumist nõuab kohendamist.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!