Uuring koosnes kolmest osast. Uuringu esimeses osas uurisid teadlased 1495 tudengi andmeid ning üritasid leida seoseid parasiidiga kokku puutumise ja ülikooli eriala valiku vahel. Selgus, et need õpilased, kelle süljeproovidest leiti T. gondiiga kokku puutumise jälgi, valisid 1,4 korda tõenäolisemalt oma peaerialaks ärinduse ning 1,7 korda tõenäolisemalt lõpetasid õpingud juhtimise ja ettevõtlusega seonduval alal.

Uuringu teises osas uuriti 197 ettevõtlusega seonduvatel üritustel osalejat. Sealt omakorda lähtus, et inimesed, kelle süljeproov tunnistas parasiidiga kokkupuudet, olid 1,8 korda tõenäolisemalt loonud oma ettevõtte.

Kolmas osa põhines andmete uurimisel - teadlased võrdlesid parasiidi nakkuste hulka riigi ettevõtlikkusnäitajatega. Selgus, et ka seal oli seos olemas - suurema nakkuste hulga puhul oli riik keskmiselt ettevõtlikum ning äriliste läbikukkumiste ees hirmu omavate inimeste osakaal oli väiksem.

Tõenäoliselt on see seotud keemiliste muutustega, mida parasiit inimeste ajudes esile kutsub. Kui inimese immuunsüsteem on nõrk, võib parasiit tekitada peavalusid, disorienteeritust ja koordinatsiooniprobleeme. Varasemad uuringud närilistel on näidanud, et T. gondii mõjutas ka näriliste dopamiiniainevahetust, seega võib see olla ka põhjus inimeste riskialtimaks muutumisel.

Lisaks ettevõtlusvaimule tekitab parasiit aga lisaks varemmainitud peavalule ja halvale enesetundele ka tõsiseid vaimseid probleeme nagu näiteks skisofreenia, seega ei tasu lihtsalt ettevõtlushirmu pärast kassikakaga eksperimenteerima hakata.