Kui nii, siis tähendab see, et juba esimesel katsel läks kõik nii hästi, et paremini ei saanuks minnagi. Oluline on mõistagi meeles pidada, et praegu on testid alles algstaadiumis ja selleks, et edu kinnitada, kulub veel palju aega. Ja ega britid ole ka esimesed, kes on edusammudest sahistanud.

Igatahes, uus ravi koosneb kolmest sammust. Esmalt kasutatakse retroviiruste vastaseid ravimeid, mis hoiavad ära selle, et T-rakud (ehk T-lümfotsüüdid, need on rakud, mida HIV organismis nakatab) hakkaksid viirust miljonites kopeerima. Tänu ravimile hoitakse viirust rakkudes kinni.
Järgmisena nakatatakse patsienti viirusega, mis tugevdab immuunsüsteemi, mis annab organismile parema võimekuse nakatunud T-rakkude leidmiseks ja hävitamiseks.
Kolmandaks antakse patsiendile ravimit nimega vorinostat. See aktiviseerib puhkeolekus nakatunud T-rakud, tänu millele väljutavad nood HIV-iga seotud valke. Tugevdatud immuunsüsteem leiab valgud ja hävitab need.
Loodetakse, et uue ravimeetodiga on võimalik viirus täielikult inimkehas eemaldada, sealhulgas neist rakkudest, mis on puhkeolekus ning on võib-olla juba mitu aastat viirust sisaldanud. Selle olukorra tõttu kulub aga arstidel patsiendi täiesti viirusevabaks tunnistamiseks aastaid.

Seni on teada ainult üks inimene, kes on HIV-viirusest arstide abiga vabaks saanud. Ameeriklasele Timothy Ray Brownile tehti aastal 2007 Saksamaal täielik luuüdisiirdamine, et tema leukeemiat ravida. Kasutati doonorit, kes oli HIV-le immuunne. Tüvirakud, mis Browni kehasse viidi, ehitasid ta immuunsüsteemi algusest peale üles ning asendasid ta vähiga nakatunud rakud HIV-resistentsete rakkudega. Kolm aastat pärast operatsiooni ei leidnud arstid ta kehast enam HIV-st jälgegi, mis tähendas, et ta sai korraga mõlemast haigusest – nii leukeemiast kui HIV-st priiks. Et aga sellist, sobivat luuüdidoonorit on üliraske leida, pole see kuigi hea variant raviks.
Kui brittide uus ravimeetod töötab – ja see on suur „kui“, nendib Sunday Times, kulub ikkagi aastaid enne, kui see ravim kättesaadavaks saab.