Suurem osa olulisi kehalisi karakteristikuid jääb inimese eluaja vältel muutumatuks. See kehtib näiteks silmade värvuse, sõrmejäljemustri ja enamiku puhul meist ka veregrupi kohta.

Erandiks on aga mõned inimesed, kellele on siirdatud luuüdi.

Kuidas saab luuüdi siirdamine muuta veregruppi? See on ainulaadne olukord, mis sõltub nii sellest, kui hästi klapivad kokku teatud antigeenid doonori ja patsiendi kehakudedes, kui ka sellest, kui tõhusalt toodab organism punaseid vereliblesid.

Kui haigla otsib luuüdidoonorit, sobitatakse patsiendid ja doonorid omavahel inimese leukotsüütide antigeeni HLA (ingl human leukocyte antigen) sisaldavatest kudedest võetud proovide alusel.

Nende eriliste valgete vereliblede pinnal leiduvad antigeenid peavad üdidoonoril ja patsiendil kindlasti klappima. Veregruppide kattuvus pole antud operatsiooni seisukohalt aga üldse tähtis.

Ometi toodab luuüdi ikka vereliblesid, mis tähendab, et kui doonoril ja patsiendil on sarnased antigeenid, aga eri veregrupid, hakkab patsiendi luuüdi välja vahetanud doonorüdi tootma patsiendi organismis uusi vereliblesid, mis vahetavad mõne nädala või kuu jooksul välja kõik vanad verelibled.