Kosmoseagentuuri astrofüüsikute arvutuste kohaselt süttib  meie galaktikas sajandi jooksul keskmiselt üks-kaks  supernoovat. Maa osoonikiht pakub  selliste kosmiliste katastroofide eest tõhusat kaitset. 

Supernoova muutub Maale ohtlikuks, kui plahvatus toimub lähemal kui viiskümmend valgusaastat. Kõik teadaolevad supernoovapotentsiaaliga tähed asuvad tunduvalt kaugemal. Seni lähim teadaolev purse toimus 2003. aastal meist 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel.