Kas Petlemma täht oli Jupiter?
Ühe üle piibli tähendusrikastest sündmustest on õpetlased vaielnud juba sajandeid. Petlemma tähe müsteeriumi kõige uuemat käsitlust tutvustab Discovery News.
Kuulsat triivivat tähte on aastate jooksul püütud põhjendada laia valiku võimalike kosmiliste episoodidega. Oli see komeet? Kauge supernoova? BBC astronoomi Mark Thompsoni hinnangul ei pruugi pädeda kumbki seletus.
Jõulueelsel perioodil süvenes Thompson Petlemma tähe võimaliku päritolu uurimisse. Et Matteuse evangeeliumis kirjeldatud „hommikumaa tähetargad” selle järgi Jeesuse sünnipaiga üles leida said, pidi olema tegu tähelepanuväärse sündmusega.
Loomulikult pole piibli aruanded kahe tuhande aasta tagustest sündmustest kuigi usaldusväärsed ega täpsed, ent Thompson on siiski avastanud märkimisväärse astronoomilise sündmusterea, mis võib toimunud selgitada.
Pärast ajalooliste ürikute analüüsimist ning planeetide ja tähtede positsioonide matkimist vastavas raalsimulatsioonis usub ta, et Petlemma tähte võib selgitada Jupiteri liikumisega.
Jupiteri retrograadne liikumine
Vahemikus 3. aasta e.m.a. septembrist 2. aasta e.m.a. maikuuni leidis aset kolm konjunktsiooni (14. septembril aastal 3 ning 17. veebruaril ja 8. mail aastal 2), kus Jupiter möödus väga lähedalt Regulusest (Lõvi tähtkuju eredaimast tähest). Taoline harvaesinev sündmustejada võis toonase öötaevaga tuttavale inimesele paista väga kummaline.
Thompson avastas, et gaashiid Jupiter möödus Regulusest kõigepealt ida poole liikudes ning jättis seejärel mulje suuna pöördumisest, liikudes tähe eest uuesti mööda teel läände. Sellist suunamuutust nimetatakse retrograadseks liikumiseks. Maa ja Jupiteri peaaegu ringikujuliste orbiitide juures on Maal Jupiteriga võrreldes kiirem orbitaalperiood, mistõttu meie poolt vaadates jääb mulje, et me kihutame gaashiiust ette. Nii paistab Jupiteri suund mitmeks nädalaks muutuvat, kuni planeet taas pöördub ja ida suunas triivimist jätkab.
Tihti zoroastristidest preestriteks (ja kuulsateks astroloogideks) peetud hommikumaa targad võisid taolist kummalist liikumist tähele panna ja pidada seda „märgiks”.
„Liikumine retrograadis tähendas, et planeet liikus taevas lääne poole, mistõttu hommikumaa targad võisid sellele Pärsiast järgneda,” räägib Thompson. „Kaameli seljas ratsutades võtnuks see teekond aega umbes kolm kuud, mis huvitaval kombel kattub perioodiga, mil Jupiter paistis liikuvat lääne poole.”
Kulminatsiooniks Jupiteri ja Veenuse konjunktsioon?
Huvitaval kombel märkasid Indiana ülikooli uurijad 2003. aastal, et kuu aega pärast Thompsoni kirjeldatud ajajada leidis aset Jupiteri ja Veenuse imetlusväärne konjunktsioon. Öötaevas pidid need kaks planeeti kattuma ja palja silmaga eristamatuks muutuma aasta 2 e.m.a. 17. juunil.
Kas Jupiter võis pärast pentsikut suunamuutust juhatada hommikumaa tarkade trio Petlemma ning reisi lõpuks Veenusega pimestavasse konjunktsiooni jõuda?
Loomulikult võib see kõik olla pelk kokkusattumus ning piiblis kirjeldatud Petlemma tähte võib selgitada sajal muul moel. Aga kui „hommikumaa tähetarkade” järgnemine Petlemma tähele leidis ajaloos tegelikult aset, on need teadaolevad Jupiteri konjunktsioonid tugevaks — ja põnevaks — argumendiks asjaoludele, mida muistsesse teksti talletada võidi.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
