15. veebruaril 2013 möödub Maast ligemale 45-meetrise läbimõõduga kivikamakas, asteroid nimega 2012 DA14, eri hinnangutel meist 22 500 kuni 35 000 kilomeetri kauguselt.

Nii kaua kui asteroidide lähenemist Maale on jälgitud, pole ükski nii suur taevakeha Maale nii lähedale pääsenudki. Ja NASA jälgib neid kõiki tõsiselt, ohtlike asteroidide nimekirjas on juba 4700 tükki, seni on kõik ohutusse kaugusse jäänud.

Asteroid kaalub 130 000 tonni, avastati ta alles tänavu veebruaris."Ma arvan, et kõige olulisem asi selle asteroidi juures on, et ta tuletab meelde kui tõsist ohtu sellised objektid endast kujutavad," teatas New South Walesi ülikooli astronoom Jonti Horner meediale. 

Maal tegutsevatel kosmoseagentuuridel pole praegu ka toimivaid lahendusi liiga lähedale tulnud asteroidide tõrjumiseks, eriti kui oht tõesti ilmneb alles aasta enne võimalikku kokkupõrget või mõõdalendu. Kui varem arvati, et see, Maaga samasugusel orbiidil ümber päikese tiirlev kivikamakas põrkub Maaga 2020. aastal, siis nüüd ilmnes, et möödalend toimub oluliselt varem, kirjutab EarthSky.

Nalja asi ta ei ole, kui selline asteroid peaks atmosfääri sisenema, oleks tegemist  Tunguusi plahvatusega võrreldava sündmusega, teine võrdlus oleks juba aatompommi plahvatus.  Näiteks USA-s asub 1200-meetrise läbimõõduga ja 170 meetrit sügav Barringeri kraater, mille tekitanud asteroid on olnud hinnanguliselt samuti ligemale 50-meetrine. Ja lööklainet ei vähenda ka see, et atmosfääri sisenevad asteroidid tervena Maa peale ei jõuaks.

Orlandos, Floridas kogunevad astronoomid veebruaris seda sündmust otsepildis jälgima, ka avalikkus võib sellest osa saada, sest Hispaania teleskoopide pilt pannakse otsepildis ka internetti. Palja silmaga seda asteroidi ei näe, kuid veebruaris peaks ta juba binoklitega vaadatav olema.

Vaata ka NASA skeemi kui lähedalt asteroid möödub. Lähemalt kui Kuu. Samas pole ka võimalik kokkupõrkeohtu täielikult välistada.

Vene astronooomide ülevaade sellest ohust: