Idee tekitas avalikkuses kahinat juba möödunud kuu lõpus, kui valitud teadlased, advokaadid ja ettevõtjad kogunesid Bostonis suletud uste taga arutlema projektiga seonduvate tehniliste väljakutsete ning eetiliste, õiguslike ja ühiskonda laiemalt puudutavate küsimuste üle. Kohati peljati isegi, et projekt võimaldab luua n-ö laboris disainitud inimesi, kellel puuduvad vähemalt geneetilises mõttes vanemad.

Nii toonitatakse ajakirjas Science projekti kirjeldavas artiklis, et selle peaeesmärk sarnaneb 2004. aastal lõppenud Inimgenoomi Projektiga. Pärilikkusaine lugemise ja analüüsimise asemel loodetakse seekord odavamaks muuta aga selle sünteesimist ehk geenikoodi kirjutamist – järgmise kümne aastaga vähemalt tuhandekordselt. Hetkel kuluks inimgenoomi moodustava vähemalt kolme miljardi tähe valmistamiseks kuni kolm miljardit dollarit, mis on võrreldav esimese inimgenoomi järjestamiseks kulunud rahasummaga.

Täielikult sünteetilistes genoomides pole iseenesest midagi uut. Seni on teadlased piirdunud aga vaid viiruste ja bakteritega, mille valmistamiseks ning elus hoidmiseks tarvilike instruktsioonide arv on tunduvalt väiksem. Näiteks keerukama pärmi genoomi valmistatakse loodetakse lõpule jõuda järgmise aasta lõpuks.
Loe edasi siit