Hõlmamiskriteeriumidele vastas kaheksa uurimust, mille katsealuste hulk ulatus 942-ni. 356 hõlmatud patsiendist olid kanepisuitsetajatest skisofreeniahaiged, 586 aga kanepit mittetarvitavad haiged. Neurofüsioloogilised testid rühmitati seitsmesse lahtrisse: üldine kognitiivne suutlikkus ja intelligentsus; valikuline, püsi- ja jagatud tähelepanu; täidesaatmissuutlikkus; töömälu ja õppimisvõime; andmeotsing ja -tuvastus; retseptiivne ja ekspressiivne keeleline suutlikkus ning visuaal-ruumiline ja konstrueerimissuutlikkus, kirjutab NORML Kanepitempi vahendusel.

Autorid leidsid: “Kõik soorituse erinevustega seonduvad statistilised näitajad annavad mõista, et kanepit pruukivate patsientide tunnetuslik funktsionaalsus on mittepruukijatega võrreldes ülekaalukalt parem.”

Siiski ei seostanud uurijad paremaid tulemusi katsealuste kanepikasutusega põhjuslikult, märkides, et pole välistatud, et parema kognitiivse sooritusega patsiendid võivad kanepit hankida suurema tõenäosusega kui kehvemate võimetega katsealused.

Nad kirjutasid: “Asjaolu, et kõigi hõlmamiskriteeriumidele vastanud uurimuste juures oli rakendatud läbilõikelist metodoloogilist ülesehitust, piirab meie tulemuste tõlgendamist. See tähendab, et raske on öelda, kas see, mis kutsub esile muudatused neurofüsioloogilises funktsioneerimises, on kanep, või esindavad uimastikasutajatest patsiendid sellist osa skisofreenia põdejatest, kes ilmutavad paremat neurokognitiivset sooritust.”

Autorid sedastasid kokkuvõttes: “Kanepil on tõenäoliselt tagasihoidlik mõju skisofreenikute neurokognitiivsele funktsioneerimisele. Kanepi enda eraldise rolli väljaselgitamiseks skisofreeniapatsientide tunnetusele on vaja pikaajalise ülesehitusega uuringuid, mis mõõdistaksid kanepist hoidumise või ägedate probleemide mõjusid.”