Loodus võib olla küll julm, aga ta ka õpetab. Ja nagu kirjutab väljaanne The Scientist, on üha selgemaks saanud, et loomariigis on palju esindajaid, kes teavad täpselt kuidas ennast ravida, vähemalt mis puudutab parasiitidest vabanemist.

Eesrindlasteks on primaadid, ehk siis mitmed inimeste lähisugulased ahvide maailmas, aga sama on võinud märgata ka lammaste, kormoranide, liblikate ja röövikute, isegi puuviljakärbeste juures. Kui tervis korrast ära, muudavad nad oma toitumisharjumusi, eelistades süüa selliseid asju, mis haigust tõrjuda aitavad.

Pyrrharctia isabella on muidu täiesti tähelepandamatu ööliblikas, elades peamiselt Ameerikas, kuid tema röövikud on vägagi värvikad, karvased, mõnevõrra karugi meenutavad. Tavaoludes roomavad nad taimedel, millest saavad hästi toitaineterikkaid suutäisi, kuid juhtudel, mil nad peavad võitlema parasiitidega, otsivad nad hoopis mürgiseid taimi, mis mõjuvad parasiitidele halvasti, röövikutel aitavad aga ellu jääda.

Monarhliblikad munevadki pigem taimedele, mis levinumatele parasiitidele ei meeldi.

Šimpansid teavad, et kui kõht haige, tuleb pöörduda mõrude taimede poole, milles söömisest nad midagi toitvat küll ei saa, aga see-eest kõiksugused pahalased nende soolestikus leiavad end talumatust keskkonnast. Teine komme, mis on omane ka gibonitele, makaakidele jt ahvidele, on neelata alla täies suuruses taimelehti, mis läbivad kogu seedetrakti ja toovad organismist välja ette jäänud parasiidid.

Kaputsiinahvidel on aga komme määrida oma karvastikku ainetega, mis mõjuvad mikroobe hävitavalt. Madagaskaril elavad sifakad teavad aga süüa ka taimi, mis viljakust parandavad.

Mesilastel on kombeks seenhaigustele vastata ühiselt, kusjuures töömesilased hakkavad koguma rohkem vaiku kui nektarit, just vaigu antibakteriaalse toime tõttu.

Ka lambad oskavad teadaolevalt parasiitnakkuse tõrjumiseks sobivaid taimi süüa.

Kõige tavalisemad puuvilja- ehk äädikakärbsed on erakordselt taluvad alkoholi suhtes, samas kui neid vaevavad parasiidid seda ei ole. Ja loomulikult puuviljakärbsed eelistavad parasiitidest vabanemiseks viibida käärivas keskkonnas. 

Ameerika kormoran (phalacrocorax auritus) sööb väikesi kive, nagu ka paljud muud linnud, aga kui enamik linde teeb seda parema seedimise saavutamiseks, siis piirkondades, kus kormoranid on soolestikuparasiitidega rohkem kimpus, söövad nad ka sagedamini kive.