Jupiterile tekkis asteroidi-matsust Maa suurune laik

Austraalia amatöörastronoom lõi tähistaeva vaatlejate ringkondades suuri laineid, kui teatas taevakehast, mis põrkas kokku Jupiteriga ning jättis selle pinnale umbes Maa-suuruse löögijälje.

Canberra lähedal elav ja programmeerijana töötav Anthony Wesley (44) tegi avastuse eile oma 14,5tollise peegelteleskoobiga. Kokkupõrge toimus kõige rohkem paari päeva eest ning selle jälge on võimalik näha veel vaid mõne päeva jooksul, sest Jupiteril ei ole tahket pinda, kirjutab Novaator.

Avastust kinnitas ka NASA Reaktiivjõulaboratoorium, kasutades Hawaii saare Mauna Kea vulkaani tipus olevat infrapunateleskoopi. Sarnast kokkupõrget õnnestus teadlastel viimati näha juulis 1994, kui Jupiteriga põrkus komeet Shoemaker-Levy 9. Tol korral oli tegemist esimese inimese poolt vahetult jälgitud kahe planetaarse taevakeha kokkupõrkega.
 
Esialgu pole veel selge, kas Jupiteriga kokku põrganud objekt oli komeet või asteroid. "On hämmastav, et selline asi juhtus esimese Kuu-lennu ja Shoemaker-Levy 9 kokkupõrke aastapäeval," ütles NASA teadlane Glenn Orton, kes kinnitas Wesley avastuse.

Väiksemate taevakehade kokkupõrked Jupiteriga on viimase suure massi tõttu üsna tavalised ning inimkond peab oma olemasolu eest just Päikesesüsteemi suurimat planeeti tänama, sest Jupiter on justkui hiiglaslik tolmuimeja, mis oma suure külgetõmbejõuga ümber Päikese tiirlevad kübemed enda külge tõmbab ning säästab seeläbi väiksemaid planeete paljudest katastroofiliste tagajärgedega kokkupõrgetest.

Wesley sõnul on astronoomia olnud tema hobiks juba alates lapsepõlvest. "Tänapäeval on arvestatava tasemega teleskoobid muutunud niivõrd odavaks, et pea igaüks võib astronoomiaga tegeleda," ütles ta. Wesley enda varustus maksab umbes 100 000 krooni.

Amatöörastronoomide tööst on palju kasu olnud varemgi. Professionaalsete astronoomide käsutuses olevad teleskoobid on küll väga võimsad ja kallid, kuid nende tööaeg on pidevalt erinevate teadlaste ja töörühmade poolt broneeritud, mistõttu ei saa keegi kasutada neid näiteks igal öösel Jupiterile pilgu peale viskamiseks. Amatöörastronoomid võivad aga oma toru suvalisel ajal enda valitud kohta suunata, mistõttu on paljud olulised avastused (eriti uute komeetide ja noovade ilmumised) tehtud just amatööride poolt.