Julgesti, küborgid, tööle: USA firma alustas riigis esimesena töötajate mikrokiibistamisega

Wisconsinis paiknev ettevõte ütles, et järgmise nädala jooksul pannakse kõigile töötajaile - neid on üle poolesaja - vabatahtlikult kiibid.

ScienceAlert vahendab, et riisitera suurune kiip paigaldatakse nimetissõrme ja pöidla vahele ning selle paigutamine käesse on, nagu öeldud, täiesti vabatahtlik. Ettevõte nimega Three Square Market (32M), mis töötajaid kiibistada plaanib, tegeleb snäkilettide toiduainetega varustamisega.

Kiipide näol on tegu raadiosagedustuvastuskiipidega (inglise keeles radio-frequency identification, lühend on RFID). RFID on raadiolaineid kasutav tehnoloogia esemete ja elusolendite märgistamiseks ja ka nende automaatseks jälgimiseks.

32M ütleb, et kiibiga saavad töötajad nüüd paljusid erinevaid toiminguid teha vaid viibates. "Me näeme, et RFID-tehnoloogia abil saavad töötajad teha sisseoste meie puhkeruumis, avada lukustatud uksi, kasutada koopiamasinat, logida arvuteisse sisse, jagada visiitkaarte, salvestada meditsiinilist ja terviseinfot ja sooritada makseid teistes RFID-terminalides," ütles ettevõtte tegevjuht Todd Westby ABC Newsile.

Kiibid on sarnased neile, mida kasutatakse näiteks viipemakstevõimega pangakaartides ja lemmikloomade kiipidena. 32M on küll USA-s esimene ettevõte, kes töötajaid kiibistab, aga maailmas mitte - Rootsi idufirmas Epicenter hakati töötajaid kiibistama juba kaks aastat tagasi ja seal oli kevadel 150 inimest endale nahaaluse kiibi saanud. Nende abiga saab samu asju teha - smuutisid tellida, uksi avada ja nii edasi.

Aga turvalisus ja privaatsus? Westby ütles, et umbes 300 dollarit maksval kiibil (selle eest tasub tööandja) ei ole GPS-komponenti ja see on häkkimiskindel. "Seal polegi midagi eriti häkkida, see on täpselt samamoodi krüptitud nagu krediitkaardid ja see pole internetiga ühenduses," ütles mees ABC Newsile.

Westby lisas, et ka ta lapsed ja naine saavad järgmisel nädalal kiibid - samal ajal, kui firma peakorteris toimub suur "kiibistamispidu."

Ent ehkki kiibid ei pruugi töötajate asukohta jälgida, võivad need ikkagi teisalt anda tööandjale infot selle kohta, mida töötaja millalgi teeb - kui tihti käiakse WC-s, kui palju tehakse kohvipause, milliseid snäkke ostetakse puhkeruumist ja nii edasi.

"Paljud ettevõtmised algavad parimate kavatsustega, aga siis plaanid muutuvad," ütles andmekaitsefirma CyberScout juht Adam Levin ABC Newsile. "Me oleme elanud liigina tuhandeid aastaid ilma kiipideta - kas siis nüüd on selle järgi tõesti mingi erakordne vajadus?"