Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust

Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust
Foto: Ilmar Saabas

IT-firma IBMi värske ettevõttejuhtide uuring näitas, et tegevjuhid muudavad töö olemust, lisades rohkem kui sajandi jooksul moodsat ettevõtet iseloomustanud käskimise ja kontrollimise filosoofiale tugeva annuse avatust, läbipaistvust ja töötajate võimustamist.

IBMi tegevjuhtide uuringu tulemuste põhjal peavad oma konkurentidest edukamad ettevõtted ligi 30% juhtudel oma äri oluliselt mõjutavaks teguriks avatust, mida iseloomustab sageli sotsiaalmeedia laiem kasutamine. Edukamad ettevõtted soosivad töötamismudeleid, mis kasutavad ära organisatsiooni ja selle võrgustike kollektiivse tarkuse, et leida uusi ideid ning lahendusi kasumlikkuse ja kasvu suurendamiseks.

Edaspidiste sidemete tihendamiseks klientide, partnerite ja töötajatega keskenduvad tegevjuhid e-posti ja telefonide kasutamise asemel suhtlusvõrgustikele kui uuele vahetu suhtlemise teele. Praegu kasutab vaid 16% tegevjuhte klientidega suhtlemiseks sotsiaalse ettevõtluse platvorme, kuid nende arv peaks järgmise kolme aastaga enam kui kolmekordistuma. Sotsiaalmeedial on eeldusi kujuneda järgmise viie aasta jooksul silmast silma suhtlemise järel tähtsuselt teiseks organisatsioonilise kaasamise meetodiks.

Pärast aastakümneid valitsenud ülevalt-alla-kontrolli mudelit ettevõttes on see üleminek toonud sisulisi tagajärgi mitte üksnes tegevjuhtidele endile, vaid ka nende organisatsioonidele, ülemustele ja töötajatele, samuti ülikoolidele, ärikoolidele ja infotehnoloogiaettevõtetele. IBMi uuringu tulemused näitavad, et tehnoloogias nähakse võimsat vahendit organisatsiooni struktuuri ümberkujundamisel. Üle poole tegevjuhtidest (53%) kavatseb kasutada tehnoloogiat tihedama partnerluse ja koostöö edendamiseks ettevõtteväliste organisatsioonidega ning 52% keskendab oma tähelepanu hea sisemise koostöö edendamisele.

„Üks kõige veenvamaid tulemusi on see, kui ühtne on tegevjuhtide arusaam sotsiaalmeedia tähendusest ja mõjust,” ütles ettevõtte IBM Global Business Services asepresident Bridget van Kralingen. „Selle asemel, et hädaldada taas kord inimsuhete depersonaliseerimise üle, pooldab see arusaam pigem nende süvendamist ja arenevate suhtlusvõrgustike kasutamist kollektiivse tarkuse rakendamisel, et luua uusi koostöömudeleid.”

Tegevjuhid peavad inimestevahelisi koostööoskusi (75%), suhtlemist (67%), loovust (61%) ja pandlikkust (61%) põhilisteks teguriteks, mis võimaldavad töötajatel tegutseda keerulisemas ja seostatumas keskkonnas.

Suurema koostöö suundumus laieneb ettevõtte piiridest väljapoole, ettevõttevälistele partnerlussuhetele. 2008. aastal kavatses vaid veidi üle poole IBMi küsitletud tegevjuhtidest arendada laialdasi partnerlussuhteid. Nüüd on see plaanis kahel kolmandikul juhtidest.

IBMi uuringust selgus, et enamik (71%) tegevjuhtidest maailmas peab tehnoloogiat kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab järgmisel kolmel aastal organisatsiooni tulevikku - selles nähti suuremat muudatuste põhjustajat kui muutlikes majandus- ja turutingimustes.

Kõikidest organisatsiooni tegevuse külgedest - alates finantsjuhtimisest ja lõpetades konkurentide ja äritegevusega - keskenduvad tegevjuhid kõige enam oma klientide paremale tundmaõppimisele. Seitse tegevjuhti kümnest investeerib märkimisväärselt organisatsiooni oskusesse teha kättesaadavate andmete põhjal sisulisi järeldusi oma klientide kohta.

Arvestades suurt hulka andmeid, mis organisatsioonidel on vaja töödelda, tunnistavad tegevjuhid, et tarvis on kõrgemal tasemel ärianalüütikat, saamaks kätte andmeid, mida jälgitakse internetis, mobiiltelefonides ja sotsiaalmeediasaitidel. Tavapärane viis kliente paremini tundma õppida on olnud terve organisatsiooni tehingute ja tegevuse koondamine ning analüüsimine.

Järjekorras juba viiendas IBMi korraldatud tegevjuhtide uuringus osales 1709 tegevjuhti 64 riigist ja 18 majandussektorist üle maailma. IBMi konsultantide intervjuud juhtidega toimusid ajavahemikus september 2011 kuni jaanuar 2012.

Rohkem infot uuringu kohta

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Heida pilk “ujuvmägedele” Pluuto jääkülmal pinnal (3) Heida pilk “ujuvmägedele” Pluuto jääkülmal pinnal
Äsja avaldatud foto põhjal otsustades paistab, et mööda Pluuto pinda “luusivad ringi” jäätunud veest mäekesed, mida kannavad enda aeglastel turjadel kääbusplaneedil roomavad lämmastiku-liustikud.
Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab? (28) Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab?
3,8 miljardi valgusaasta kaugusel lahvatanud supernoova paneb teadlased kukalt kratsima.
Esimesed inimesed Marsil juba 2024! Utoopia? Võibolla ka mitte (45) Esimesed inimesed Marsil juba 2024! Utoopia? Võibolla ka mitte
Ajakiri Tehnikamaailm võtab värske numbris luubi alla Mars One Marsi-missiooni, mis peaks viima inimesed Marsile juba 2024. aastal. Täna tundub sellinw ajakava piisavalt utoopiline, kuid ei tohi unustada, et kõik kosmosega seotud eesmärgid on tundunud kunagi utoopilised.
Theia - kas tõesti selline planeet põrkas kunagi Maaga kokku? (29) Theia - kas tõesti selline planeet põrkas kunagi Maaga kokku?
Forte lugejad on sellest planeedist võinud lugeda korduvalt alates 2009. aastast. Teooriana on tegemist kõva väitega, et Kuu moodustumisele on aidanud kaasa neli ja pool miljardit aastat tagasi planeetide Maa ja Theia kokkupõrge.
Boeing 737 Max - järgmise põlvkonna reisilennuk, tellimusi juba enam kui 3000 (11) Boeing 737 Max - järgmise põlvkonna reisilennuk, tellimusi juba enam kui 3000
737 on numbrina tähistanud Boeingu populaarseid reisilennukeid juba 50 aastat, kuid 737 Max on uhiuus, selle numbrisarja neljas põlvkond, mis tegi nüüd esimese lennu, tehasest peab neid aga tulema välja juba tuhandeid alates 2017. aastast.
Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt (19) Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt
Kuu aja pärast tuhiseb maakerast mööda järjekordne asteroid. Tegu on sama asteroidiga, mis umbes kahe aasta eest tuhises Maast mööda umbes kahe miljoni kilomeetri kauguselt.
Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid (4) Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid
Inimese pihku mahtuv pruun savitahvlike, millele on kiiruga kritseldatud äärmiselt napp ja lühenditeküllane kiilkirja-tekst, tõestab teadusajaloolase Mathieu Ossendrijveri kinnitusel, et muistses Babüloonias rakendati Jupiteri trajektoori väljaarvutamiseks keerulist mudelit, mis meenutab integraalarvutuse algelist vormi.
Kuidas Zika-viirusest hoiduda? Hetkel on ainult üks tõhus taktika (25) Kuidas Zika-viirusest hoiduda? Hetkel on ainult üks tõhus taktika
USA-s uuritakse praegu juhtumit, kus Zika-viirusega nakatumine leidis aset tõenäoliselt sugulisel teel.
Tõestatud! Meeste suunataju on naiste omast kõvasti parem (26) Tõestatud! Meeste suunataju on naiste omast kõvasti parem
Meeste suunataju on naiste omast parem, selgub Norra ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Mehed orienteeruvad paremini ilmakaarte, naised maamärkide järgi. See erinevus on põhjustatud ajutegevusest ning on eksisteerinud nö. aegade algusest peale.
Kas kalad magavad? (3) Kas kalad magavad?
Kuidas erineb kalade uni meie ja teiste maismaaimetajate omast? Kalade magamise iseärasustest kirjutab kalateadlane, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene.
Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid? (61) Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid?
Midagi on viltu Rootsi rahvastikupüramiidis. Viimased hinnangud ütlevad, et iga saja 16-17 aastase Rootsi tüdruku kohta on juba 123 poissi. Sugudevaheline tasakaal on paigast ära.
Lõunamandril ähvardab surm. Maade avastamine pole ikka veel ohutu (6) Hiina helikopter päästab Antarktikast Vene teadlasi.
Briti seikleja surm katsel üksi Antarktist ületada kinnitab, et seal ellujäämine pole alati garanteeritud.
Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini? (11) Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini?
Inimesed, kes elavad põhja pool polaarjoont, peavad iga aasta taluma kolme- kuni kuuekuulist perioodi, mil päikesevalgus nendeni otse ei ulatu. Sel ajal paistab pea ainsaks valguseallikaks olevat ehavalgus, oma sinakate värvitoonidega, mida segab vaid elektrivalgus tänapäeva asulates.
Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha (17) Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha
Katk on Euroopat sajandite jooksul korduvalt laastanud. Haigus on käinud lainetena; pandeemiaid on esinenud sagedusega umbes kord iga paarisaja aasta tagant. Nende hulka kuulub ka katku kolmas pandeemia, mis sai alguse 19. sajandil ja kestab tänase päevani.