Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust

Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust
Foto: Ilmar Saabas

IT-firma IBMi värske ettevõttejuhtide uuring näitas, et tegevjuhid muudavad töö olemust, lisades rohkem kui sajandi jooksul moodsat ettevõtet iseloomustanud käskimise ja kontrollimise filosoofiale tugeva annuse avatust, läbipaistvust ja töötajate võimustamist.

IBMi tegevjuhtide uuringu tulemuste põhjal peavad oma konkurentidest edukamad ettevõtted ligi 30% juhtudel oma äri oluliselt mõjutavaks teguriks avatust, mida iseloomustab sageli sotsiaalmeedia laiem kasutamine. Edukamad ettevõtted soosivad töötamismudeleid, mis kasutavad ära organisatsiooni ja selle võrgustike kollektiivse tarkuse, et leida uusi ideid ning lahendusi kasumlikkuse ja kasvu suurendamiseks.

Edaspidiste sidemete tihendamiseks klientide, partnerite ja töötajatega keskenduvad tegevjuhid e-posti ja telefonide kasutamise asemel suhtlusvõrgustikele kui uuele vahetu suhtlemise teele. Praegu kasutab vaid 16% tegevjuhte klientidega suhtlemiseks sotsiaalse ettevõtluse platvorme, kuid nende arv peaks järgmise kolme aastaga enam kui kolmekordistuma. Sotsiaalmeedial on eeldusi kujuneda järgmise viie aasta jooksul silmast silma suhtlemise järel tähtsuselt teiseks organisatsioonilise kaasamise meetodiks.

Pärast aastakümneid valitsenud ülevalt-alla-kontrolli mudelit ettevõttes on see üleminek toonud sisulisi tagajärgi mitte üksnes tegevjuhtidele endile, vaid ka nende organisatsioonidele, ülemustele ja töötajatele, samuti ülikoolidele, ärikoolidele ja infotehnoloogiaettevõtetele. IBMi uuringu tulemused näitavad, et tehnoloogias nähakse võimsat vahendit organisatsiooni struktuuri ümberkujundamisel. Üle poole tegevjuhtidest (53%) kavatseb kasutada tehnoloogiat tihedama partnerluse ja koostöö edendamiseks ettevõtteväliste organisatsioonidega ning 52% keskendab oma tähelepanu hea sisemise koostöö edendamisele.

„Üks kõige veenvamaid tulemusi on see, kui ühtne on tegevjuhtide arusaam sotsiaalmeedia tähendusest ja mõjust,” ütles ettevõtte IBM Global Business Services asepresident Bridget van Kralingen. „Selle asemel, et hädaldada taas kord inimsuhete depersonaliseerimise üle, pooldab see arusaam pigem nende süvendamist ja arenevate suhtlusvõrgustike kasutamist kollektiivse tarkuse rakendamisel, et luua uusi koostöömudeleid.”

Tegevjuhid peavad inimestevahelisi koostööoskusi (75%), suhtlemist (67%), loovust (61%) ja pandlikkust (61%) põhilisteks teguriteks, mis võimaldavad töötajatel tegutseda keerulisemas ja seostatumas keskkonnas.

Suurema koostöö suundumus laieneb ettevõtte piiridest väljapoole, ettevõttevälistele partnerlussuhetele. 2008. aastal kavatses vaid veidi üle poole IBMi küsitletud tegevjuhtidest arendada laialdasi partnerlussuhteid. Nüüd on see plaanis kahel kolmandikul juhtidest.

IBMi uuringust selgus, et enamik (71%) tegevjuhtidest maailmas peab tehnoloogiat kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab järgmisel kolmel aastal organisatsiooni tulevikku - selles nähti suuremat muudatuste põhjustajat kui muutlikes majandus- ja turutingimustes.

Kõikidest organisatsiooni tegevuse külgedest - alates finantsjuhtimisest ja lõpetades konkurentide ja äritegevusega - keskenduvad tegevjuhid kõige enam oma klientide paremale tundmaõppimisele. Seitse tegevjuhti kümnest investeerib märkimisväärselt organisatsiooni oskusesse teha kättesaadavate andmete põhjal sisulisi järeldusi oma klientide kohta.

Arvestades suurt hulka andmeid, mis organisatsioonidel on vaja töödelda, tunnistavad tegevjuhid, et tarvis on kõrgemal tasemel ärianalüütikat, saamaks kätte andmeid, mida jälgitakse internetis, mobiiltelefonides ja sotsiaalmeediasaitidel. Tavapärane viis kliente paremini tundma õppida on olnud terve organisatsiooni tehingute ja tegevuse koondamine ning analüüsimine.

Järjekorras juba viiendas IBMi korraldatud tegevjuhtide uuringus osales 1709 tegevjuhti 64 riigist ja 18 majandussektorist üle maailma. IBMi konsultantide intervjuud juhtidega toimusid ajavahemikus september 2011 kuni jaanuar 2012.

Rohkem infot uuringu kohta

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Kohvi jõuaks vist tellida: tegevust alustab lühim rahvusvaheline lend üldse! Kohvi jõuaks vist tellida: tegevust alustab lühim rahvusvaheline lend üldse!
2010. aastal loodud Austria lennufirma People's Viennaline (ametlikult Altenrhein Luftfahrt GmbH) pakub nüüd lühimat rahvusvahelist lendu üldse.
Argentinas kaevati välja võimas 30-tonnine meteoriit (9) Argentinas kaevati välja võimas 30-tonnine meteoriit
Hiljuti tõid uurijad Argentina põhjaosas maapõuest päevavalgele rohkem kui 30 tonni kaaluva meteoriidi.
Euroopa kosmoseagentuuri satelliit klõpsas Linnuteest foto, millel on üle miljardi tähe (24) Euroopa kosmoseagentuuri satelliit klõpsas Linnuteest foto, millel on üle miljardi tähe
Tegemist on ühe kõige parema pildiga, mis meie galaktikast eales tehtud on. Autoriks on Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Gaia.
Miks salapärased signaalid kosmosest kunagi tulnukate "telefonikõneks" ei osutu (46) Miks salapärased signaalid kosmosest kunagi tulnukate "telefonikõneks" ei osutu
Lihtne seletus, miks "rohelised mehikesed" meiega ilmselt kunagi ühendust ei võta.
Mitsubishi lennuki väljatöötamisel ajab üks probleem teist taga (3) Mitsubishi lennuki väljatöötamisel ajab üks probleem teist taga
Mitsubishi Regional Jet (MRJ) on esimene Jaapanis välja töötatud ja toodetud reisilennuk pärast 1962-1974 suure kahjumiga toodetud NAMC YS-11 lennukeid. Esimese lennu sooritas lennuk mullu novembris ja nende tootmine peaks täies mahus käima minema aastaks 2018.
Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali (16) Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali
Kulgur veereb praegu ringi Mount Sharpi piirkonnas ning pani sealt teele kimbukese värvipilte. Teadlased on mõistagi elevil.
Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike (39) Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike
Ehkki ookeanid katavad umbes 70% Maa pindalast, on nad Maa raadiusega võrreldes siiski väga madalad, mistõttu moodustaks kogu vesi üheks pallikeseks kokku veeretatuna umbes 700-kilomeetrise raadiusega kera.
Evolutsioon ja maailmavallutus: Kassid levisid maailmas kahe lainena (3) Evolutsioon ja maailmavallutus: Kassid levisid maailmas kahe lainena
Kasside kohta on teada, et kodukass pärineb metskassist. Et kasside kohta rohkem teada saada, analüüsisid kolm evolutsioonigeneetikut eesotsas Eva-Maria Geigliga Pariisist Jaques Monod instituudist kasside mitokondrite DNA-d.
VIDEO: Kuidas valmivad väärt meriforellilandid (1) VIDEO: Kuidas valmivad väärt meriforellilandid
Meriforelli hooaja alguse puhul vaatame, kuidas landimeister Valdek teeb oma kuulsaid hõbetatud merikalante.
Floridas tekkis maa sisse suur radioaktiivne auk, kuhu kadus terve jäätmehoidla (50) Floridas tekkis maa sisse suur radioaktiivne auk, kuhu kadus terve jäätmehoidla
Fosfaate tootev firma Floridas oli sunnitud tunnistama, et poolsaare all laiuvasse põhjaveekihti on valgunud enam kui 980 miljonit liitrit saastunud vett nende jäätmehoidlast, mille alla oli tekkinud suur vajumisauk.
Miks me sekkume looduslike veekogude ellu? (15) Miks me sekkume looduslike veekogude ellu?
Looduslikud veekogud kujunevad tuhandete aastate jooksul looduslike protsesside käigus, reageerides ka inimkonna põhjustatud mõjutustele. Neis kujuneb oma loomulik keskkond, mis koosneb keemiliste komponentide ja mikroorganismide koosmõjust ja kujundab jõgede elukeskonda konkreetsetes kliimatingimustes. Sellest lähtuvalt kujunevad kõik muud organismid, mis tekitavad tervikliku veekeskkonna. Ilmselgelt on veekeskond vanem kui inimkond.
Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda (14) Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda
Bioloogi ja metsloomade käitumise uurija Mark LaBarri osutusel on sellel, miks elektritraadid tihtilugu suleliste kogunemispaikadeks kujunevad, mitu põhjust.
Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök (2) Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök
Ameerika Ühendriikides Oklahomas 2007. aastal registreeritud maailma pikim välk sähvatas kahe kolmandiku kohal osariigi pikkusest — nii väidab ülemaailmne meteoroloogialiit WMO oma hiljuti avaldatud aruandes. Too välgulahendus läbis 2007. aasta 20. juunil rekordilise 321 kilomeetri pikkuse vahemaa.
Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures (6) Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures
Larsen C on suur šelfiliustik Antarktika poolsaarel ja selle küljes, iseenesest küll pindalalt väiksem kui Šotimaa, aga piki seda liustikku ajab end edasi suuremat sorti mõra.