Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust

Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust
Foto: Ilmar Saabas

IT-firma IBMi värske ettevõttejuhtide uuring näitas, et tegevjuhid muudavad töö olemust, lisades rohkem kui sajandi jooksul moodsat ettevõtet iseloomustanud käskimise ja kontrollimise filosoofiale tugeva annuse avatust, läbipaistvust ja töötajate võimustamist.

IBMi tegevjuhtide uuringu tulemuste põhjal peavad oma konkurentidest edukamad ettevõtted ligi 30% juhtudel oma äri oluliselt mõjutavaks teguriks avatust, mida iseloomustab sageli sotsiaalmeedia laiem kasutamine. Edukamad ettevõtted soosivad töötamismudeleid, mis kasutavad ära organisatsiooni ja selle võrgustike kollektiivse tarkuse, et leida uusi ideid ning lahendusi kasumlikkuse ja kasvu suurendamiseks.

Edaspidiste sidemete tihendamiseks klientide, partnerite ja töötajatega keskenduvad tegevjuhid e-posti ja telefonide kasutamise asemel suhtlusvõrgustikele kui uuele vahetu suhtlemise teele. Praegu kasutab vaid 16% tegevjuhte klientidega suhtlemiseks sotsiaalse ettevõtluse platvorme, kuid nende arv peaks järgmise kolme aastaga enam kui kolmekordistuma. Sotsiaalmeedial on eeldusi kujuneda järgmise viie aasta jooksul silmast silma suhtlemise järel tähtsuselt teiseks organisatsioonilise kaasamise meetodiks.

Pärast aastakümneid valitsenud ülevalt-alla-kontrolli mudelit ettevõttes on see üleminek toonud sisulisi tagajärgi mitte üksnes tegevjuhtidele endile, vaid ka nende organisatsioonidele, ülemustele ja töötajatele, samuti ülikoolidele, ärikoolidele ja infotehnoloogiaettevõtetele. IBMi uuringu tulemused näitavad, et tehnoloogias nähakse võimsat vahendit organisatsiooni struktuuri ümberkujundamisel. Üle poole tegevjuhtidest (53%) kavatseb kasutada tehnoloogiat tihedama partnerluse ja koostöö edendamiseks ettevõtteväliste organisatsioonidega ning 52% keskendab oma tähelepanu hea sisemise koostöö edendamisele.

„Üks kõige veenvamaid tulemusi on see, kui ühtne on tegevjuhtide arusaam sotsiaalmeedia tähendusest ja mõjust,” ütles ettevõtte IBM Global Business Services asepresident Bridget van Kralingen. „Selle asemel, et hädaldada taas kord inimsuhete depersonaliseerimise üle, pooldab see arusaam pigem nende süvendamist ja arenevate suhtlusvõrgustike kasutamist kollektiivse tarkuse rakendamisel, et luua uusi koostöömudeleid.”

Tegevjuhid peavad inimestevahelisi koostööoskusi (75%), suhtlemist (67%), loovust (61%) ja pandlikkust (61%) põhilisteks teguriteks, mis võimaldavad töötajatel tegutseda keerulisemas ja seostatumas keskkonnas.

Suurema koostöö suundumus laieneb ettevõtte piiridest väljapoole, ettevõttevälistele partnerlussuhetele. 2008. aastal kavatses vaid veidi üle poole IBMi küsitletud tegevjuhtidest arendada laialdasi partnerlussuhteid. Nüüd on see plaanis kahel kolmandikul juhtidest.

IBMi uuringust selgus, et enamik (71%) tegevjuhtidest maailmas peab tehnoloogiat kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab järgmisel kolmel aastal organisatsiooni tulevikku - selles nähti suuremat muudatuste põhjustajat kui muutlikes majandus- ja turutingimustes.

Kõikidest organisatsiooni tegevuse külgedest - alates finantsjuhtimisest ja lõpetades konkurentide ja äritegevusega - keskenduvad tegevjuhid kõige enam oma klientide paremale tundmaõppimisele. Seitse tegevjuhti kümnest investeerib märkimisväärselt organisatsiooni oskusesse teha kättesaadavate andmete põhjal sisulisi järeldusi oma klientide kohta.

Arvestades suurt hulka andmeid, mis organisatsioonidel on vaja töödelda, tunnistavad tegevjuhid, et tarvis on kõrgemal tasemel ärianalüütikat, saamaks kätte andmeid, mida jälgitakse internetis, mobiiltelefonides ja sotsiaalmeediasaitidel. Tavapärane viis kliente paremini tundma õppida on olnud terve organisatsiooni tehingute ja tegevuse koondamine ning analüüsimine.

Järjekorras juba viiendas IBMi korraldatud tegevjuhtide uuringus osales 1709 tegevjuhti 64 riigist ja 18 majandussektorist üle maailma. IBMi konsultantide intervjuud juhtidega toimusid ajavahemikus september 2011 kuni jaanuar 2012.

Rohkem infot uuringu kohta

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on? (19) Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on?
Enam ei ole küsimus selles, kas asustame inimesed Marsile või ei, vaid pigem, millal me seda teeme.
Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama
Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel-satelliitidelt pärit andmeid.
Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele (18) Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele
Täpsemalt puudutab see astronautide raskema häda tulemusi puhkudel, kui nad peavad olema pikka aega skafandrisse suletud. Kui näiteks lennul Marsile tuleb kosmoselaevaga ette mingi rike ja astronaudid peavad mitu päeva skafandris viibima, on nende põli ihuhädade lahendamise nurgalt vaadates nadivõitu. NASA SpacePoop Challenge soovib sellele murele helgete peade abil lahenduse tuua.
Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi (23) Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi
Apollo-programm oli ameeriklaste suurettevõtmine, mis viis 1969-1972 kuus meeskonda Kuu peale kulguritega rallitama ja golfilööke üritama. Oli selge, et Moskva ei saanud USA Kuule tormamist vaid kadedalt pealt vaatata, seega pandi NSV Liidus lauale kavandid mehitatud kosmoselendudeks veelgi kaugemate taevakehade, nimelt Marsi ja Veenuse juurde.
EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada (62) EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada
Värske uurimus annab mõista, et pealtnäha loodusseadusi eirav eksperimentaalne kosmoselaeva-ajam võib kõige kiuste siiski tegelikkuseks saada.
Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile? (56) Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile?
Miks on see Ameerika langevarjur Eestis kuulus?
Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt (91) Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt
Möödunud neljapäeval, 10. novembril kukkus Myanmari (kunagise Birma) mägismaal taevast alla seni täpsemalt tuvastamata metallese. Umbes 3,7 meetri pikkune, 1,5 meetrise läbimõõduga torukujuline objekt sadas alla jadeiidikaevanduse lähistel Lone Khini külas.
Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on? (20) Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on?
Tänapäeval kõik räägivad nendest, mõned üritavad neid ka defineerida, kuid ise nad reeglina end selleks ei tunnista, sest siltide järgi elada olevat liiga meinstriim. Hipster on termin, mis tähendab subkultuuri suurlinnade teatud linnaosades, esindab ta aga maailmavaadet, ellusuhtumist ja ennekõike eristuda püüdvat välimust.
Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse (19) Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse
27 aasta vanune naisterahvas pöördus Colorado osariigis traumapunkti pärast seda, kui oli end nädal aega halvasti tundnud. Vaevused said alguse lühimälu lünkadest ja paanikahäiretest, millele järgnesid varsti erutushood, hallutsinatsioonid ja kontrollimatud tõmblused, kirjutavad teda ravinud arstid 30. novembril ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud aruandes.
Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata" (9) Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata"
Hallide juuste geeni leidmise au kuulub briti teadlastele Londoni ülikoolist ja nad on kindlad, et ravimite või kosmeetika abiga saab selle välja lülitada.
FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus (28) FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus
Apokalüptilisi stsenaariume on ulmefilmides ja kirjanduses läbi mängitud kümneid, ehk isegi sadu. Kui meie planeedist aga tõesti suur katastroof peaks üle rulluma, võib just see ladu kaugel Arktikas saada inimkonna päästjaks.
Euroopa vähese metsasuse põhjus peitub ürginimeste korraldatud hiigeltulekahjudes (36) METSATULEKAHJU VIHTERPALUS
Leideni ja Lausanne`i ülikoolide teadlased leiavad ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringus, et eelajaloolised kütid-korilased põletasid viimatisel jääajal suuri metsamassiive maha ja seetõttu on Euroopa tänapäeval suhteliselt metsavaene piirkond.
Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis (5) Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis
Martin Shkreli ostis eelmisel aastal ära parasiidivastase ravimi nimega Daraprim ja tõstis ühe tableti hinda üleöö 5000 protsenti ehk 13.50 dollarilt 750 dollari peale. See põhjustas paljudes paksu pahameelt. Nüüd tegid Austraalia koolipoisid rohu ise keemiaklassis valmis.
Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene (40) Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene
Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.