Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust

Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust
Foto: Ilmar Saabas

IT-firma IBMi värske ettevõttejuhtide uuring näitas, et tegevjuhid muudavad töö olemust, lisades rohkem kui sajandi jooksul moodsat ettevõtet iseloomustanud käskimise ja kontrollimise filosoofiale tugeva annuse avatust, läbipaistvust ja töötajate võimustamist.

IBMi tegevjuhtide uuringu tulemuste põhjal peavad oma konkurentidest edukamad ettevõtted ligi 30% juhtudel oma äri oluliselt mõjutavaks teguriks avatust, mida iseloomustab sageli sotsiaalmeedia laiem kasutamine. Edukamad ettevõtted soosivad töötamismudeleid, mis kasutavad ära organisatsiooni ja selle võrgustike kollektiivse tarkuse, et leida uusi ideid ning lahendusi kasumlikkuse ja kasvu suurendamiseks.

Edaspidiste sidemete tihendamiseks klientide, partnerite ja töötajatega keskenduvad tegevjuhid e-posti ja telefonide kasutamise asemel suhtlusvõrgustikele kui uuele vahetu suhtlemise teele. Praegu kasutab vaid 16% tegevjuhte klientidega suhtlemiseks sotsiaalse ettevõtluse platvorme, kuid nende arv peaks järgmise kolme aastaga enam kui kolmekordistuma. Sotsiaalmeedial on eeldusi kujuneda järgmise viie aasta jooksul silmast silma suhtlemise järel tähtsuselt teiseks organisatsioonilise kaasamise meetodiks.

Pärast aastakümneid valitsenud ülevalt-alla-kontrolli mudelit ettevõttes on see üleminek toonud sisulisi tagajärgi mitte üksnes tegevjuhtidele endile, vaid ka nende organisatsioonidele, ülemustele ja töötajatele, samuti ülikoolidele, ärikoolidele ja infotehnoloogiaettevõtetele. IBMi uuringu tulemused näitavad, et tehnoloogias nähakse võimsat vahendit organisatsiooni struktuuri ümberkujundamisel. Üle poole tegevjuhtidest (53%) kavatseb kasutada tehnoloogiat tihedama partnerluse ja koostöö edendamiseks ettevõtteväliste organisatsioonidega ning 52% keskendab oma tähelepanu hea sisemise koostöö edendamisele.

„Üks kõige veenvamaid tulemusi on see, kui ühtne on tegevjuhtide arusaam sotsiaalmeedia tähendusest ja mõjust,” ütles ettevõtte IBM Global Business Services asepresident Bridget van Kralingen. „Selle asemel, et hädaldada taas kord inimsuhete depersonaliseerimise üle, pooldab see arusaam pigem nende süvendamist ja arenevate suhtlusvõrgustike kasutamist kollektiivse tarkuse rakendamisel, et luua uusi koostöömudeleid.”

Tegevjuhid peavad inimestevahelisi koostööoskusi (75%), suhtlemist (67%), loovust (61%) ja pandlikkust (61%) põhilisteks teguriteks, mis võimaldavad töötajatel tegutseda keerulisemas ja seostatumas keskkonnas.

Suurema koostöö suundumus laieneb ettevõtte piiridest väljapoole, ettevõttevälistele partnerlussuhetele. 2008. aastal kavatses vaid veidi üle poole IBMi küsitletud tegevjuhtidest arendada laialdasi partnerlussuhteid. Nüüd on see plaanis kahel kolmandikul juhtidest.

IBMi uuringust selgus, et enamik (71%) tegevjuhtidest maailmas peab tehnoloogiat kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab järgmisel kolmel aastal organisatsiooni tulevikku - selles nähti suuremat muudatuste põhjustajat kui muutlikes majandus- ja turutingimustes.

Kõikidest organisatsiooni tegevuse külgedest - alates finantsjuhtimisest ja lõpetades konkurentide ja äritegevusega - keskenduvad tegevjuhid kõige enam oma klientide paremale tundmaõppimisele. Seitse tegevjuhti kümnest investeerib märkimisväärselt organisatsiooni oskusesse teha kättesaadavate andmete põhjal sisulisi järeldusi oma klientide kohta.

Arvestades suurt hulka andmeid, mis organisatsioonidel on vaja töödelda, tunnistavad tegevjuhid, et tarvis on kõrgemal tasemel ärianalüütikat, saamaks kätte andmeid, mida jälgitakse internetis, mobiiltelefonides ja sotsiaalmeediasaitidel. Tavapärane viis kliente paremini tundma õppida on olnud terve organisatsiooni tehingute ja tegevuse koondamine ning analüüsimine.

Järjekorras juba viiendas IBMi korraldatud tegevjuhtide uuringus osales 1709 tegevjuhti 64 riigist ja 18 majandussektorist üle maailma. IBMi konsultantide intervjuud juhtidega toimusid ajavahemikus september 2011 kuni jaanuar 2012.

Rohkem infot uuringu kohta

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Uued maailmad: belglased teatasid eile, et on avastanud kolm eluks eriti hästi sobivat planeeti (14) Uued maailmad: belglased teatasid eile, et on avastanud kolm eluks eriti hästi sobivat planeeti
Päikesesüsteemist väljaspool asuvaid planeete on uuritud juba 1990ndaist lootusega, et mõnel neist eksisteerib maaväline elu. Kuulsa belgia kloostriõlletüübi trappistiga nime jagav teleskoop TRAPPIST avastas nüüd ühe hoobiga lausa kolm planeeti, mis võivad olla seni leituist selleks parimate eeldustega.
Lubadus on võimas: SpaceX lennutab raketi Marsile juba aastal 2018 (22) Lubadus on võimas: SpaceX lennutab raketi Marsile juba aastal 2018
Umbes iga 26 kuu tagant jõuavad Maa ja Marss oma orbiitidel sellisesse kaugusse üksteisest, et kosmoselend ühelt planeedilt teisele osutub otstarbekaks. Need aga, kes oma Marsi-projektidega tänavusse "stardiaknasse" märtsikuus ei mahtunud, peavad igatahes vaatama juba 2018. aasta maisse, et järgmisi kosmoseaparaate Marsi poole teele saata.
Stephen Hawkingi loeng: Mis saab musta auku kadunud ainest? (89) Stephen Hawkingi loeng: Mis saab musta auku kadunud ainest?
Hiljuti Harvardi ülikoolis peetud loengus arutas tunnustatud füüsik Stephen Hawking revolutsioonilist teooriat, mille kohaselt mustad augud ei säilita füüsilist informatsiooni ei neid moodustanud taevakehade ega ka nende sisse neelatud aine kohta.
300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke (14) 300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke
Vaatlused veemahutitest koosneva Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse observatooriumiga kõrgmäestikus HAWC (ingl High Altitude Water Cherenkov) on aluseks esimesele taevakaardile, mis hõlmab mustade aukude plinkimissageduste mõõtmisi. „Pildile“ on jäänud ka pulsarid, supernoovade rusud ja muud pentsikud kosmosesünnitised.
Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal (15) Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal
Ehkki Päikesest loendades järjekorras alles teine planeet, on Veenus kaugelt kõige kuumem maailm Päikesesüsteemis. Keskmine temperatuur selle pinnal ületab peaaegu kõikjal 450 kraadi Celsiuse järgi — kuid uued andmed annavad mõista, et mitte päris igal pool.
Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel (40) Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel
Kuukivimist on leitud raua erilist isotoopi nimega raud-60, mida tekitavad ainult täheplahvatused e supernoovad. Avastus on täiendavaks kinnituseks, et umbes kaks miljonit aastat tagasi plahvatas suhteliselt lähedal supernoova, mis paiskas selle käigus tekkinud elemente Maa ja Kuu pinnale.Kuukividest leitud raud-60 toetab varasemat hüpoteesi, et kaks miljonit aastat tagasi plahvatas supernoova meist ainult 300 valgusaasta kaugusel.
FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu? (13) FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu?
Tänase viktoriini 20 küsimust viivad meid siniroheliselt pallilt kaugele eemale - teemaks on Päikesesüsteem, kosmoseuuringud ja mõne küsimuse puhul ka kaugemad ilmaruumi nurgad.
Liigne süsihappegaas muudab planeedi hoopis roheliseks (5) Ka Läänemere saared on ülalt vaadates rohelised, kuigi meres vohab sinine sinivetikas.
Süsihappegaasi atmosfääri paiskumine võib avaldada ka positiivset mõju: taimkate armastab CO2 rohkust.
Vabastame suured haugid! (16) Vabastame suured haugid!
Eestis on suur haug haruldane saak, seega peaks eriti hoolega kaaluma võimalust tema vabastamiseks, kirjutab Eesti Kalastajate Selts.
Merikotkakaamera pesas sirgub kolm tibu, pisim neist saab peagi kahenädalaseks (6) Merikotkakaamera pesas sirgub kolm tibu, pisim neist saab peagi kahenädalaseks
Lääne-Eestis asuvas merikotkaste pesas, milles toimuvat kaamera vahendusel üle maailma jälgida saab, on aprilli keskpaigast alates viis elanikku - lisaks vanalindudele ka kolm udusulis poega.
Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette (42) Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette
Tšernobõli aastapäeva nädalal tuleb Belgiast murettekitav uudis: kogu riigi elanikkonnale plaanitakse jagada jooditablette, mis vähendavad tuumaõnnetuse puhul kilpnäärmesse kogunevate radioaktiivsete ühendite mõju.
Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile
Äikesetormi kõige vaatemängulisem osa leiab reeglina aset väljaspool inimeste vaateulatust, pealpool pilvi. Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt on edukalt filmitud kuni tosina kilomeetri pikkuseid kummalisi tulesid, nn siniseid jugasid (ingl blue jet), salapäraseid siniseid plekke, mida nimetatakse glimpsideks (glimpse) ja ülespoole vonklevat C-spraitideks (C-sprite) nimetatavate punaste tulukeste liikumist.
Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks (62) Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks
Ettevõtte Bioviva tegevjuht Elizabeth Parrish hakkas omaenda toote katsejäneseks ja sai esimeseks inimeseks, keda on geneetiliste ravivõtetega edukalt füsioloogiliselt noorendatud.
Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu (ja unustati aastakümneteks riiulile) (23) Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu
Lugu algas tegelikult juba üle 50 aasta eest, kui toonane bioloogia tudeng Marja Simonsuuri (nüüdseks küll juba professor Marja Sorsa) avastas Suomusjärve suvilas kaevates poole meetri sügavusel maa seest raske kivimüraka, või vähemalt, ta pidas seda esialgu kiviks. See oli siiski omapärane leid ja ta jättis müraka alles, kuid unustas pooleks sajandiks kuuris riiulile.