Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust

Juhtide uuring: käskimine, kontrollimine ja tugev annus avatust
Foto: Ilmar Saabas

IT-firma IBMi värske ettevõttejuhtide uuring näitas, et tegevjuhid muudavad töö olemust, lisades rohkem kui sajandi jooksul moodsat ettevõtet iseloomustanud käskimise ja kontrollimise filosoofiale tugeva annuse avatust, läbipaistvust ja töötajate võimustamist.

IBMi tegevjuhtide uuringu tulemuste põhjal peavad oma konkurentidest edukamad ettevõtted ligi 30% juhtudel oma äri oluliselt mõjutavaks teguriks avatust, mida iseloomustab sageli sotsiaalmeedia laiem kasutamine. Edukamad ettevõtted soosivad töötamismudeleid, mis kasutavad ära organisatsiooni ja selle võrgustike kollektiivse tarkuse, et leida uusi ideid ning lahendusi kasumlikkuse ja kasvu suurendamiseks.

Edaspidiste sidemete tihendamiseks klientide, partnerite ja töötajatega keskenduvad tegevjuhid e-posti ja telefonide kasutamise asemel suhtlusvõrgustikele kui uuele vahetu suhtlemise teele. Praegu kasutab vaid 16% tegevjuhte klientidega suhtlemiseks sotsiaalse ettevõtluse platvorme, kuid nende arv peaks järgmise kolme aastaga enam kui kolmekordistuma. Sotsiaalmeedial on eeldusi kujuneda järgmise viie aasta jooksul silmast silma suhtlemise järel tähtsuselt teiseks organisatsioonilise kaasamise meetodiks.

Pärast aastakümneid valitsenud ülevalt-alla-kontrolli mudelit ettevõttes on see üleminek toonud sisulisi tagajärgi mitte üksnes tegevjuhtidele endile, vaid ka nende organisatsioonidele, ülemustele ja töötajatele, samuti ülikoolidele, ärikoolidele ja infotehnoloogiaettevõtetele. IBMi uuringu tulemused näitavad, et tehnoloogias nähakse võimsat vahendit organisatsiooni struktuuri ümberkujundamisel. Üle poole tegevjuhtidest (53%) kavatseb kasutada tehnoloogiat tihedama partnerluse ja koostöö edendamiseks ettevõtteväliste organisatsioonidega ning 52% keskendab oma tähelepanu hea sisemise koostöö edendamisele.

„Üks kõige veenvamaid tulemusi on see, kui ühtne on tegevjuhtide arusaam sotsiaalmeedia tähendusest ja mõjust,” ütles ettevõtte IBM Global Business Services asepresident Bridget van Kralingen. „Selle asemel, et hädaldada taas kord inimsuhete depersonaliseerimise üle, pooldab see arusaam pigem nende süvendamist ja arenevate suhtlusvõrgustike kasutamist kollektiivse tarkuse rakendamisel, et luua uusi koostöömudeleid.”

Tegevjuhid peavad inimestevahelisi koostööoskusi (75%), suhtlemist (67%), loovust (61%) ja pandlikkust (61%) põhilisteks teguriteks, mis võimaldavad töötajatel tegutseda keerulisemas ja seostatumas keskkonnas.

Suurema koostöö suundumus laieneb ettevõtte piiridest väljapoole, ettevõttevälistele partnerlussuhetele. 2008. aastal kavatses vaid veidi üle poole IBMi küsitletud tegevjuhtidest arendada laialdasi partnerlussuhteid. Nüüd on see plaanis kahel kolmandikul juhtidest.

IBMi uuringust selgus, et enamik (71%) tegevjuhtidest maailmas peab tehnoloogiat kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab järgmisel kolmel aastal organisatsiooni tulevikku - selles nähti suuremat muudatuste põhjustajat kui muutlikes majandus- ja turutingimustes.

Kõikidest organisatsiooni tegevuse külgedest - alates finantsjuhtimisest ja lõpetades konkurentide ja äritegevusega - keskenduvad tegevjuhid kõige enam oma klientide paremale tundmaõppimisele. Seitse tegevjuhti kümnest investeerib märkimisväärselt organisatsiooni oskusesse teha kättesaadavate andmete põhjal sisulisi järeldusi oma klientide kohta.

Arvestades suurt hulka andmeid, mis organisatsioonidel on vaja töödelda, tunnistavad tegevjuhid, et tarvis on kõrgemal tasemel ärianalüütikat, saamaks kätte andmeid, mida jälgitakse internetis, mobiiltelefonides ja sotsiaalmeediasaitidel. Tavapärane viis kliente paremini tundma õppida on olnud terve organisatsiooni tehingute ja tegevuse koondamine ning analüüsimine.

Järjekorras juba viiendas IBMi korraldatud tegevjuhtide uuringus osales 1709 tegevjuhti 64 riigist ja 18 majandussektorist üle maailma. IBMi konsultantide intervjuud juhtidega toimusid ajavahemikus september 2011 kuni jaanuar 2012.

Rohkem infot uuringu kohta

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu (32) Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu
Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna all asuv ookean meenutab oma keemilise koostise poolest maiseid ookeane.
Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab (5) Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab
Tema nimeks on Valkyrie, teise tähistusega küll R5 (Robonaut 5) ja tegemist on ligi kahemeetrise kahel jalal kõndiva masinaga. Kuid USA kosmoseagentuur NASA peab selle väljatöötamisega kiirustama, sest ilmneb, et ka hiinlastel on valmimas Raudmeest, seega inimest meenutav robot (android), kes samuti seaks võimalikuks eesmärgiks lennu Marsile.
Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat
ESA satelliit Planck pildistas lõunapoolkeral nähaolevaid Magalhãesi Pilvi, mis tegelikult on kaks Linnuteed saatvat väikest galaktikat.
PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale (7) Poola kaubalennuki An-26 laskumine Ülemiste järve jääle 2010. aastal oli siiski õnnetusjuhtum.
1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.
VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab (14) VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab
Elisa: telekomiturul on droon tänuväärt töövahend.
Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016 (27) Nordica
Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.
VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse
Põhja-ameeriklased said 17. mai varasel tunnil tunnistada üle taevalaotuse sööstvat suurt tulekera ja kuulda sellele järgnenud valju kärgatust.
Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil? (18) Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil?
Põhja-India kõrbeosariigis Rajasthanis asuvas Phalodi linnas mõõdeti eelmisel nädalal õhutemperatuuriks 51°C. Kuhu asetub see India kuumarekord terve planeedi omade nimekirjas?
Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi? (21) Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi?
USA-s Florida osariiki on tunginud niiluse krokodillid ja paistab, et süüdi on selles loomade salakaubandus, nähtub ajakirjas Herpetological Conservation and Biology äsja ilmunud aruandest.
Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase) (12) Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase)
Niisiis, te olete hädas vaalaga. Vaalaga, kes ujus randa ja suri seal või suri meres ja kelle laip uhuti randa — vahet pole, too mereimetaja on surnud. Kuidas vabaneda 40 tonnist roiskuvast lihast?
Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust (6) Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust
Harvardi ülikooli meditsiinikooli uneteadlane Patrick Fuller andis portaali Tech Insider lugejatele kümmekond soovitust, kuidas kvaliteetsemalt magada.
Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesseLisatud WHO kaart! (52) Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.
Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Teadlastel õnnestus esimest korda märgata puude okste asendi muutumist öö jooksul.
Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas? (9) Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas?
Mitte, et oleks mõni uus ootamatu tipp avastatud. Ent kui alustada mõõtetöid mõnest teisest paigast merepinna asemel, tuleks Tiibeti ja Nepaali piiril asuvalt mäelt kõrgeima tiitel ära võtta.