See kinnitab, et emotsioonid on lapse-hooldaja suhtes evolutsiooniliselt tähtsad. "Tugevaim jääb ellu" võib viidata tugevaimale empaatiale.

Eelnev uuring näitas, et uutel inimestel tekib eelistus inimhääle suhtes juba enne sündi. Isegi paaripäevased beebid eelistavad hääli suvalistele helidele ja oskavad ema häält eristada teiste naiste omadest, vahendab LiveScience.

Töö läbiviijad töötasid 4-7kuuste lastega, et kindlaks teha, millal nad hakkavad täiskasvanutega võrreldavaid vaimseid protsesse kasutama häälte töötlemisel. Beebid istusid hooldajate süles hämaras toas ja valjuhääldi lasi kuuldavale klippe nii häältest kui muudest helidest.

NIRS-lahendus (infrapunasele läheneva spektroskoopia) tegi kindlaks, kui palju ja millised nende ajude piirkonnad hapnikku kulutasid, sest näiteks heliimpulsside töötlemisel on hapniku juurdevool märgatav.

7kuuste (aga mitte 4kuuste) beebide ajud reageerisid hääleklippidele nagu täiskasvanute ajud, k.a samade piirkondade aktiivsus. Sama kordus häälte puhul, mis sisaldasid emotsionaalse laenguga sõna.

Oimusagaras asuv pisike regioon, mis seostub kuulmisega, reageeris kõigist häältest tugevaimalt vihastele häältele. Kõrgemate funktsioonidega nagu otsustamine ja planeerimine seotud eesaju koor häälestus paremini aga rõõmsatele toonidele. St, rõõmsat kõne töödeldakse ehk sügavamal kui muid kõneliike.

See kinnitab ka eelnevat leidu, et beebide nunnutamine mõjub nende vaimsele arengule hästi, sest koosneb tavaliselt aeglasest tempost, tõusvast ja langevast kõrgusest ja rõõmsast toonist.

Emotsioonidel vahettegemine võimaldas inimajul tõenäoliselt arendada keerukamaid sotsiaalseid protsesse, mis aitas meie liigil püsima jääda, arvab uuringurühma juhtiv Tobias Grossmann.