Jõululegendid: kui palju on neis teaduslikku tõtt?
Jeesuse sünnipäev
Kui planeetide kokkulangemise hüpotees paika peab (jah, me andsime juba mõista, et ei pea, aga kuulake meid siiski ära), võime Jeesuse täpseks sünniajaks lugeda 17. juuni aastal 2 e.m.a. Mis tähendaks, et Jeesus oli Kaksikute tähtkujust. Paraku, nagu juba näidatud, oli kogu loos olulist rolli etendanud kuningas Heroodes selleks ajaks peaaegu kindlasti surnud, kirjutab The Daily Telegraph.
Usutavam supernoova-selgitus paigutab Kristuse sünniaja aasta 5 e.m.a. märtsi- või aprillikuusse, nii et Kristus on ka Kalade, Jäära või Sõnni tähtkujust.
Neitsistsünd e partenogenees
Selgitust ei nõua siinkohal mitte neitsistsünni akt, vaid küsimus, miks seda palju tihemini ei juhtu. Segadust tekitab sugulise paljunemise kummaline protsess: seda on püütud selgitada mitmesuguste teooriatega, millest ükski pole leidnud täielikku omaksvõttu. Kõige tunnustatuma teooria kohaselt pakub see evolutsioonilises võidurelvastumises paremat kaitset parasiitide eest.
Ometi partenogeneesi loomariigis esineb. Putukad — näiteks mõned mesilase- ja herilaseliigid — tegelevad sellega pidevalt, samuti mõned koorikloomad ja molluskid. Kõrgemal keerukusastmel saavad ilma isasisendi panuseta paljunemisega hakkama haid ja mõned roomajad, nende hulgas maailma suurim sisalik komodo varaan ja boamadu. Vähemalt ühel sisalikuliigil (ladinakeelse nimega cnemidophorus neomexicanus) pole üldse isaseid.
Mis puutub imetajatesse, siis vähemalt looduses neil partenogeneesi ei esine, ehkki laboratooriumis on seda õnnestunud esile kutsuda. Kui aga Neitsi Maarja oli komodo varaan — mida Uus Testament mitte kuidagi ei välista — on Õnnistegija sündimine inimesest isa sekkumiseta täiesti usutav.
Kolme kuninga kingitused
Neile, kellele sellised asjad huvi pakuvad: viiruk kujutab endast viirukipuu boswellia koorest kogutud tugevalõhnalist vaiku, mida muistsed egiptlased 3000. aasta paiku e.m.a. aurutasid lõhnaõli saamiseks, põletasid usulistel riitustel, sõid ravimina sisse ning jahvatasid tuhana silmajumestusaine valmistamiseks.
Ka mürr on vaik, mis pärineb mürripuult commiphora ja on leidnud kasutust nii põletatava lõhnaainena kui alternatiivmeditsiinilise libaravimina.
Kuld on kuld, keemilise tähistusega Au ja aatomnumbriga 79, teate küll — sageli leidub seda abielusõrmustes ja ülehinnatud helitehnikas.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
