Järeldused tuleb keerata pea peale: tumeenergiat ei pruugigi olemas olla

 (47)

Järeldused tuleb keerata pea peale: tumeenergiat ei pruugigi olemas olla
http://www.lps.ens.fr/

Sellest, kui astronoomid avastasid, et universum paisub kiirenevas tempos, on möödunud pelgalt 20 aastat. Kuna nähtusele muud silmnähtavat selgitust ei leitud, võeti appi idee nn tumedast energiast. Tumeenergia (ingl dark energy) mõjutab universumit ja arvatakse, et selle arvele võib kanda 68 protsenti kõigest olemasolevast.

Seni pole aga leitud ühtegi üldtunnustatud kandidaati seda salapärast energiat kandvatele osakestele ning vaidlused selle üle, kas tumeenergia üldse on olemas või mitte, on tuurinud sellest ajast peale, kui hüpotees välja pakuti. Žurnaalis Monthly Notices of the Royal Astronomical Society hiljuti ilmunud uurimus annab mõista, et meil ei pruugi tumeenergiat tegelikult üldse vaja olla.

Ungari Loránd Eötvösi ülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud uurimus annab mõista, et ehkki astronoomiliste täppisvaatluste kokkusobitamine ligikaudsete universumimudelitega võis tekitada vajaduse tumeenergia järele, pole seda tegelikult olemas. Nagu kirjutas William Shakespeare: „Süü pole tähtedel, mu kallis Brutus, vaid meil.“

Seotud lood:

Loe veel

Uurijate oletuse kohaselt paisuvad universumi eri piirkonnad eri kiirustel, sõltuvalt aine jaotumisest nendes piirkondades, samal ajal kui kosmos tervikuna säilitab keskmise kiirendusega paisumise tempot. Praegused standardmudelid sellist võimalust arvesse ei võta.

„Universumi paisumist kirjeldavad Einsteini üldrelatiivsusvõrrandid on matemaatiliselt nii keerukad, et ka saja aasta vältel pole leitud selliseid lahendusi, mis arvestaksid kosmiliste struktuuride mõjusid,“ märkis uurimuse kaasautor dr László Dobos pressiteates.

„Ülitäpsed supernoova-vaatlused ütlevad meile, et universum paisub kiirenevas tempos, kuid samal ajal usaldame me Einsteini võrrandite jämedakoelisi lähendusi, mis võib kaasa tuua tõsiseid soovimatuid tagajärgi — nagu vajadus tumeenergia järele mudelites, mis on konstrueeritud klappima vaatlusandmetega.“

Oma hüpoteesi kontrollimiseks kõrvutasid teadlased raalsimulatsioonis standardse kosmoloogilise mudeli (mis hõlmab tavalist ainet, tumeenergiat ja sama salapärast tumeainet) enda loodud mudeliga, mis lõimis ainult tumeainet ja tavaainet. Peamiseks tingimuseks teise simulatsiooni, nn Avera mudeli (ingl Average Expansion Rate Approximation; „keskmise paisumiskiiruse lähend“) loomise juures oli, et selle kriitiline tihedus peab olema sama suur kui standardmudeli oma.

Raalsimulatsioonid kinnitasid, et need klapivad nii teineteisega kui ka vaatlusandmetega väga varajasest ja praegusest universumist. Tegelikult lepitab Avera mudel isegi paremini näiva ebakõla universumi lokaalse paisumise ja minevikus aset leidnud paisumiste kiiruste vahel.

Käesolev idee on intrigeerivaks täienduseks universumi paisumise tempo teemalises teadusdiskussioonis, kuid praegu on paraku veel vara öelda, kas värske töö kujuneb ka tegelikult surmahoobiks tumeenergia-hüpoteesile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised