Kaks aastat väldanud uuringus osales sadakond varem spordiga mittetegelevat naist, kes jagati kolme rühma: jalgpallurid, jooksjad ja kontrollgrupp, vahendab Daily Telegraph.

Kopenhaageni ülikooli professor Peter Krustrup väidab, et pärast ligi nelja kuu pikkust treeningut paranesid kõige rohkem jalgpallirühma kuulunute tervisenäitajad.

„Jalgpall paneb südame kiiremini lööma. Äkksööstud, triblamine, jalalöögid ja vastase takistamine teevad jalgpallist efektiivse ala, mis ühendab vastupidavus- ja jõutreeningu,” märgib Krustrup.

„Meie uuring näitab, et 16 treeningunädala jooksul suurenes naiste lihasmass, paranes kopsumaht, vastupidavus ja sprindivõime. Seetõttu on jalgpall naistele väga sobiv spordiala.”

Kuna vuti mängimine nõuab kindlat aega ja kohta, pidasid jalgpallurid treeningugraafikust rangemalt kinni kui jooksjad, kellel on lihtsam pingutusest loobuda.

„On huvitav, et jalgpallurite motivatsioon erines jooksjate omast. Jooksjaid motiveeris eesmärk saada vormi ja parandada tervist. Ent jalgpallurid keskendusid mängule ja neid kannustas suhtlemine kaasmängijatega,” märgib uuringu teine autor Laila Ottesen.

Ta lisab, et naised, kes valiti uuringu tarvis jalgpalli mängima, teevad seda tänini, samas kui jooksjatest jätkavad ainult mõned. Mõned jooksjad olevat pärast uurimisprojekti vabatahtlikult ühinenud jalgpalluritega.

Uuringutulemused ilmuvad ajakirjas Scandinavian Journal of Medicine and Science in Sports.