Jaapani “teaduslik” vaalapüük
Nimelt alustas Jaapan 2002. aastal vaalaküttimist ettekäändel, et vaalad söövad liiga palju kala, vähendades sellega riikide kalavarusid, ehkki seda tegelikult teeb traalimine. Jaapani kalalaevad küttisid 1988-2002 vaalu kogu Vaikse ookeani ulatuses. Alates 1988. aastast on Jaapani kalalaevad igal aastal tapnud 600 vaala — 550 kääbusvaala ja 50 Bryde´i vaala.
Veebruaris 2002 teatas Jaapan midagi ennekuulmatut: igal aastal asutakse lisaks püüdma ka 50 kääbusvaala ja 50 põhjavaala, kes samuti lõunaregioonis elutsesid. Kuid põhjavaal on Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liik. Kõigis IWC (International Whaling Commission) liikmesmaades on see liik kantud ohustatud liikide nimekirja. Seda katastroofiliselt väikesearvulist vaalaliiki ei ole kütitud 1977. aastast saati. Et aga neidki tappa, ristis Jaapani valitsus oma programmi “teaduslikuks vaalauuurimiseks”. 2002. aasta kongressil mõistsid IWC liikmed Jaapani programmi ühehäälselt hukka. Ent vaala lihast saab valmistada head koeratoitu, tänapäeva mere reostust arvestades küll polükloorbifenüüli, merkuuriumi ja dioksiinide lisandiga. See mäng väärib röövlite arvates küünlaid.
2006. aastal piirasid Jaapani Greenpeace´i aktvistid jaapanlaste vaalapüügilaeva Oriental Bluebird, mis sõitis Panama lipu all. Röövkütid tulistasid looduskaitsjaid veekahurist ja lasid harpuunihargi üle nende pea, nii et üks looduskaitsja kukkus merre. 2007. aastal algas ühel Jaapani vaalapüügilaeval tulekahju ja greenpeace´ilased osutasid hoopis röövküttidele esmaabi. Märtsis jälitas Greenpeace´i laev Esperanza taas kuude kaupa salakütte, nii et viimastel jäänud väidetavalt püüdmata ligi sada vaala.
Jaapan põhjendab oma otsuseid ka sellega, et vaalade liha on saarel söödud aastasadu ja see on üks osa kultuurilisest paradigmast. Kuid Vaikse ookeani lõunaosas vähenes seitsmekümnendatel aastatel põhjavaalade hulk kümme korda, misjärel IWC nende küttimise keelustaski. Kümme korda!
