Elektromagnet- ja helilainetel on palju ühist, mida demonstreerivad mitmed erinevad seadmed nagu sonarid ja radarid või valgus- ning akustilised mikroskoobid. Aatomite ja molekulide ning elektri- ja magnetväljade võnkumist saab kirjeldada sama lainevõrrandiga, vahendavad ERR teadusuudised.

Eelmise sajandi alguses viis kvantmehaanikas tehtav progress järelduseni, et aine saab kiirata samas lainefaasis ja lainepikkusega valgusosakesi ehk footoneid. Esimene põhimõtet rakendav laser konstrueeriti mõnikümmend aastat hiljem. Muidugi viis see mõteteni, et stimuleeritud emissioonide kaudu saaks sarnaselt võimendada ka heli.

Kontseptsioon oli paljudele äärmiselt meeltmööda. Arvestades, et heli liikumiskiirus on valguse omast umbes viis suurusjärku väiksem, on ka selle lainepikkus sama sagedusega võnkudes märgatavalt väiksem. Viimane tähendab järelduvalt kõrgemat lahutusvõimet ja võimalust samasse ruumiossa rohkem energiat pakkida.