Istuv eluviis nullib sportimise kasuliku mõju
Pulsi kiirust suurendava füüsilise tegevuse plussides tervisele ei ole põhjust kahelda. See aitab muude vaevuste hulgas ennetada südame-veresoonkonna haiguseid, suhkrutõbe ja ülekaalu.
Hiljutised teaduslikud avastused annavad peale selle aga mõista, et pikka aega kestvad liikumatusperioodid, mille raames samal ajal istutakse oma ahtri otsas, võivad olla sõltumatult seotud samade tervisehädadega, vahendab PhysOrg.
"Istudes veedetud ajast tuleks mõelda kui lihaselisest tegevusetusest, mitte kui koormuse puudumisest," kirjutab Šveitsi uurijate töörühm ajakirjas Journal of Sports Medicine avaldatud artiklis. "Me peame arvestama võimalusega, et tegemist on kahe eri käitumise ja nende eri mõjudega."
Stockholmi Karolinska instituudi teaduri Elin Ekblom-Baki juhtimisel pakkusid teadlased välja "liikumatusefüsioloogia uue paradigma" ning õhutasid kaasuurijaid istuva eluviisi määratlust ümber mõtlema.
Uurijad osutavad hiljutisele uuringule, mis viidi läbi Austraalia täiskasvanute hulgas ja mis näitas, et iga lisatund istumist ja telerivaatamist päevas tõstis ainevahetussündroomi riski naistel 26 protsenti - hoolimata ulatusest, milles sellega kaasnes mõõdukas kuni intensiivne füüsiline treening.
Kolmkümmend minutit igapäevast kehalist koormust kahandas vastavat riski umbes samal määral, andes mõista, et diivanil sitsimine võib nullida näiteks trenažööri või rattasõidu kasulikud mõjud.
Ainevahetussündroom tähendab kolme või enama tervisehäirelise teguri - kõrge vererõhu, kõhupiirkonna rasvumise ja kõrge kolesteroolitaseme või insuliiniresistentsuse - kombinatsiooni.
Kas istuva eluviisi ja mainitud häirete vahel on mingisugune põhjuslik seos, selleks on vaja teha veel uuringuid.
Üheks potentsiaalseks patuoinaks on lipoproteiin lipaas ehk LPL, ensüüm, mis etendab organismis võtmerolli rasva rakenduskõlblikeks elementideks lagundamisel.
Viimase aja uuringud on näidanud, et LPL-i aktiivsus on märkimisväärselt madalam rottidel, kelle lihaste liikumine on pärsitud, ulatudes koguni ühe kümnendikuni teiste rottide aktiivsustasemest, kellel lubati ringi jalutada.
LPL-i aktiivsus taolise tegevuse ajal ei erinenud märkimisväärselt nende rottide omast, kellele oli võimaldatud suuremat koormust, teatavad uurijad. "See rõhutab, et olulised on lokaalsed lihaskokkutõmbed iseenesest, mitte kokkutõmmete intensiivsus."
Kirjeldatud uurimused annavad mõista, et inimesed ei peaks mitte ainult sagedasti trenni tegema, vaid ka vältima liiga kaua ühe koha peal istumist.
Soovitavad on nii lifti asemel trepist käimine, viie minuti pikkuste tööpauside võtmine laua taga töötamise ajal kui autosõidu asendamine kõndimisega igal võimalusel.
