Kui olite üks neist, kes jälgisid, kuidas Brasiilia meeskond põrmustas Horvaatia tulemusega 3-1, nägite ilmselt ka, kuidas kohtunikud maapinnale valget vahtu pritsisid.

Mis kraam see selline on? Vaht kannab nimetust "9-15" — see on vihje 9,15 meetrile (kümnele jardile), mis vabalöökide ajal peavad kaitsjate ja palli vahele jääma.

Haihtuv joonistusvaht, millega märgitakse maha mängijatemüüre ja muid penaltitega (vabalöökidega) seonduvaid platsitähiseid, näeb välja nagu habemeajamisvaht.

Kohe pärast pihustamist hakkab vaht imenduma jalgpallimurusse ja kaob tootja kinnitusel 45–120 sekundi jooksul.

Videokaadrid annavad mõista, et Brasiilia palliplatsil võtab hajumine aega umbes minuti. Mõned kasutajad on aga kinnitanud, et vaht võib püsida isegi kuni viis minutit.

Foto: AP

Tähistamisvahu leiutajaks on ajakirjanik Pablo Silva.

Tänavused maailmameistrivõistlused pole esimene puhk, mil vaht appi võetud on. Varem on seda kasutatud 2011. aastal Lõuna-Ameerika riikide rahvusvahelisel turniiril Copa América.

Vaht ei ole toksiline ega tee kahju ei murumaiastele kassidele ega ka jalgpalluritele, kes ammulisui mättasse matsatama juhtuvad. Nagu näha artiklile lisatud videolõigust, võib vaht oma uudsusega ka palju elevust põhjustada.

Vahtutekitav vedelik on villitud aerosoolipurki, mida kohtunikud saavad platsil liikudes kaasas kanda. Tundub, et "9-15" aitab kaasa mängijatevahelisele suhtlusele väljakul.

Ja isegi kui sellest muud kasu ei juhtu olema, aitab see vähemalt leevendada vigastusi teesklevate pallurite valulise püherdamise jälgimisest johtuvat tülpimust.

Pablo Silva rääkis uudisteagentuurile Associated Press, et "9-15" töötati välja koostöös keemikute töörühmaga ning et selle korrektse kasutamise juhendid on jagatud kõigile meistrivõistlusega seotud ametnikele.

"Kui seda liiga kõrgel hoida, on joon liiga nõrk ja haihtub kiiresti, liiga muru lähedal hoides tuleb joon aga liiga paks. Nii et triipe tehes tuleb osata ballooni õigel kõrgusel hoida," selgitas Silva.