IQ-test mõõdab motivatsiooni, mitte ainult arukust
Esmalt analüüsiti selle raames varasemaid uurimusi selle kohta, kuidas materiaalsed stiimulid mõjutasid enam kui 2000 intelligentsustesti teinud inimeste tulemusi, vahendab BBC. Philadelphias tegutseva Pennsylvania ülikooli uurijad leidsid, et stiimulid kergitavad intelligentsustestide tulemusi küll, kuid et eriti märkimisväärne on tulemuste paranemine nendel, kelle IQ-testi tulemused olid enne uurimuse algust keskmisest madalamad.
Seejärel uurisid samad teadlased, kuidas mõjutab motiveerimine nii IQ-testide tulemusi kui nende põhjal tehtud prognoose arukuse ja sooritusvõime kohta testitegijate edasises elus.
250 poissi hõlmanud ja neid teismeliseeast varajase täiskasvanueani seiranud pikaajalise eksperimendi käigus kogutud andmete alusel näitasid nad, et olukordades, kus panused on väikesed, pingutavad mõned teistest rohkem.
Uurimuse koostajad järeldavad sellest, et “IQ-testide tulemuste kui arukuse näitaja põhjal võidakse arukuse prognoositavat paikapidavust üle hinnata”.
IQ-testis väga hea tulemuse saavutamine nõuab nii kõrget intelligentsust kui ka võistluslikke kalduvusi, mis motiveerivad testitegijat töötama oma võimete tipul.
University College Londoni psühholoogiateaduskonna vanem-aulektor dr James Thompson ütles, et asjaolu, et IQ-testide tulemused kujutavad endast kombinatsiooni olemasolevatest võimetest ja muudest muutujatest, pole kellelegi uudiseks.
“Elu ise on arukusetest, nagu ka isiksusetest, ning IQ-testi tulemus sisaldab elemente mõlemast (aga peamiselt arukusest),” rõhutas ta. “See, kui IQ-testi täitmine täitjat ei motiveeri, on ka iseenesest oluline näitaja.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!<