Autorid väidavad, et nende tulemused pakuvad haruldasi tõendeid inimsöömisest noorema kiviaja Euroopas, vahendab BBC.

Herxheimi küla lähistel välja kaevatud ligi 500 inimese säilmed söödi tõenäoliselt paljaks. “Tahtlikult sandistatud” säilmete seas oli laste ja koguni sündimata loodete luustikke, kinnitavad uurijad.

Esmakordselt kaevati säilmed välja 1996. aastal ning uuriti seejärel uuesti aastatel 2005-2008.

Töörühma juht Bruno Boulestin Prantsusmaal tegutsevast Bordeaux’ ülikoolist ütles, et on koos kolleegidega leidnud tõendeid, mille kohaselt inimluid lõigati ja murti tahtlikult — mis on märk kannibalismist.

“Oleme loomade luudel täheldanud vardas küpsetamise jälgi,” ütleb ta. “Sarnaseid märgistusi oleme näinud ka väljakaevatud inimluudel.”

Siiski rõhutas Boulestin, et antud luude meelega küpsetamist on tõepoolest keeruline tõestada.

Mõned teadlased on inimsöömise-teooriat tunnustamast keeldunud, oletades, liha lõikamine luudelt võis olla osa muistsest matusekombestikust.

Boulestin ütles aga, et inimsäilmed olid “tahtlikult sandistatud” ning et paljudel esines ka märke närimisest.

Noorem kiviaeg oli ajastu, mil Kesk-Euroopas hakati esmakordselt põldu harima. Töörühm usub, et kannibalism oli Euroopas erandlik. Tõenäoliselt laskuti selleni vaid näljahäda sunnil.