Miljonite aastate eest elanud inimeste eellased kogunesid karja just selleks, et end murdjate eest paremini kaitsta. Varem arvati, et karja kogunesid nad hoopis tõhusamaks küttimiseks, kirjutab The Telegraph.

Inimese eellase astrolopiteekuse säilmete põhjal tehtud analüüsidest on selgunud, et tollased inimesed polnudki lihasööjad. Vastavale järeldusele tulid teadlased astrolopiteekuse hammaste põhjal.

Missouri osariigi Washingtoni ülikooli antropoloogiaprofessor Robert Sussman tegi Ameerikas teaduskonverentsil ettekande, milles selgitas, et inimeste eellaste sotsiaalse käitumise põhimõjutajaks oli soov pääseda mahamurdmise eest. “Tal ei olnud teravaid tööriistu, mis on vajalikud taolise toidu saamiseks ning lõikamiseks. Need varajased inimesed lihtsalt ei saanud liha süüa. Kui nad liha süüa ei saanud, milleks neile jahti pidada,” küsis professor.

“Levinud on nägemus jahipidajast inimesest, aga varajased inimesed olid ise saagiliik — neile peeti jahti. Meie intelligents, koostöö ja teised oskused arenesid välja, kuna sooviti jahtijatest üle olla.”