Inimese Genoomi Projekti majandusmõju tekitab vaidlusi

Maineka Battelle'i instituudi äsjase uurimuse järgi tõi 13 aastat väldanud inimese genoomi kaardistamine Ühendriikide majandusele ligi 800 miljardit dollarit kasu. Kriitikute hinnangul pilt siiski nii must-valge ei ole. Analüüsi põhjal õigustas iga nn Human Genome Projecti pandud dollar end praeguseks 141kordselt – ehk 2010. aasta mõõdupuu järgi 5,6 miljardi dollariline koguinvesteering tõi Ühendriikidele vahemikus 1988-2010 tagasi 796 miljardit dollarit.

Ainuüksi 2010. aastal oli sellega seotud 310 000 töökohta, viitab Nature News ERR Teadusuudiste vahendusel.

Kriitikute hinnangul annab järeldusteni viinud meetod – sisend-väljund analüüs – asjust aga vildaka pildi. Näiteks käsitleb see kasuna ka genoomi järjestamise kallal töötanud inimeste palkasid.

Batelle'i uurijad viitavad omakorda, et säärane üldistamine on ainus võimalus mingit laiemat pilti luua. Võttes aluseks Ühendriikide poolt 1988. aastast genoomikaardistamisesse investeeritu, vaadeldi, mida see raha "tegi": näiteks tekitas 3,8 miljardi aasta jagu inimtööd ning andis osalistele palgatulu kokku 244 miljardit dollarit. "Kasud näitavad end veel aastate ja kümnendite jooksul," rääkis Batelle'i uurija Martin Grueber Nature Newsile.

Kriitikud aga viitavad, et ka tegelikke kasusid – näiteks tervishoiule või keskkonnale – on praegu väga keerukas mõõta. "See meetod annab rahulolu tekitava numbri, aga pole selge, kuivõrd mõõdetakse ikka õiget asja," rääkis Nature Newsile Ohio osariigi ülikooli majandusteadlane Bruce Weinberg.