Inimese evolutsioon pole peatunud

 (225)
Inimese evolutsioon pole peatunud
Foto: Virpi Lummaa

Darwini "tugevamate ellujäämist" soosivad seadused kujundavad inimliigi arengut jätkuvalt ka kaasajal, kinnitab Sheffieldi ülikooli teadlaste värske uurimus.

Uurijad nendivad, et looduslikku valikut tingivad jõud kehtivad inimestele täpselt samamoodi nagu ükskõik millisele muule liigile, vahendab The Independent.

Levinud väärarusaama kohaselt lõppes inimeste areng, kui hakati tegelema põllumajandusega ja normiks kujunes monogaamne kooselu.

Aastatel 1760–1849 sündinud soomlaste kohta põhjalikest kirikuarhiividest (pildil) kogutud tõendid annavad aga mõista, et nii see pole.

Teadlased analüüsisid andmeid majandusliku staatuse, sündide, surmade ja abielude kohta, pöörates erilist tähelepanu neljale looduslikku valikut mõjutavale tegurile: täiskasvanueani elus püsimisele, vastassoost elukaaslaste ligipääsetavusele, paljunemise edukusele ja viljakuse määrale.

Selgus, et võimalused, mida looduslik valik pakkus soomlastele, on võrreldavad metsikus looduses täheldatud arenguvõimalustega.

Peamiselt tingisid elukõlbulikkuse varieeruvust erinevused noorte ellujäämise määrades ja viljakuses, seda isegi jõukate elanike hulgas.
Range kinnipidamine monogaamsest normist loodusliku valiku ilmnemise potentsiaali ei pärssinud.

Sheffieldi ülikooli zooloogia- ja bioloogiateaduskonna esindaja dr Virpi Lummaa kommenteeris: "Meie uurimus näitas, et ühiskondlikud arengud ei ole mõjutanud tõsiasja, et meie liik jätkab evolutsioonilist arenemist täpselt samamoodi nagu "metsikud" liigid.

Arvamus, et evolutsioon toimus kunagi kauges minevikus ning et selleks, et iseendi olemust mõista, peame keskenduma inimkonna küttimise ja koriluse päevile, on üldlevinud, ent väär.

Oleme näidanud, et veel suhteliselt hiljutistes asurkondades on aset leidnud märkimisväärne looduslik valik, mistõttu on ilmne, et inimestele avaldavad endiselt mõju nii looduslik kui suguline valik, ehkki konkreetsed mõjutegurid, mis soodustavad mõnede üksikindiviidide tõenäosust ellu jääda või partnereid leida ja rohkem järglasi saada, on ajas ja asurkonniti muutunud."

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse kaasautor dr Alexandre Courtiol Saksamaa uurimisinstituudist Wissenschaftskolleg zu Berlin ütles: "Meeste paljunemisedukust soodustavad omadused arenevad tõenäoliselt kiiremini kui tegurid, mis pärsivad naiste paljunemisedukust.

Põhjuseks on asjaolu, et mitme partneriga paarumine suurendab meeste paljunemisedukust suuremal määral kui naiste oma. Üllataval kombel mõjutas looduslik valik ühiskonna jõukaid ja vaeseid liikmeid võrdsel määral."

Tänu maksude kogumise eesmärgil sündide, surmade, abiellumiste ning jõukuse määra üle arvet pidanud kirikuraamatute olemasolule leidub Soomes just taoliste uurimistööde jaoks kõige väärtuslikumaid andmeid. Lisaks oli ümberasumise määr Soomes enne 20. sajandit väga väike.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Heida pilk “ujuvmägedele” Pluuto jääkülmal pinnal (3) Heida pilk “ujuvmägedele” Pluuto jääkülmal pinnal
Äsja avaldatud foto põhjal otsustades paistab, et mööda Pluuto pinda “luusivad ringi” jäätunud veest mäekesed, mida kannavad enda aeglastel turjadel kääbusplaneedil roomavad lämmastiku-liustikud.
Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab? (28) Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab?
3,8 miljardi valgusaasta kaugusel lahvatanud supernoova paneb teadlased kukalt kratsima.
Esimesed inimesed Marsil juba 2024! Utoopia? Võibolla ka mitte (45) Esimesed inimesed Marsil juba 2024! Utoopia? Võibolla ka mitte
Ajakiri Tehnikamaailm võtab värske numbris luubi alla Mars One Marsi-missiooni, mis peaks viima inimesed Marsile juba 2024. aastal. Täna tundub sellinw ajakava piisavalt utoopiline, kuid ei tohi unustada, et kõik kosmosega seotud eesmärgid on tundunud kunagi utoopilised.
Theia - kas tõesti selline planeet põrkas kunagi Maaga kokku? (29) Theia - kas tõesti selline planeet põrkas kunagi Maaga kokku?
Forte lugejad on sellest planeedist võinud lugeda korduvalt alates 2009. aastast. Teooriana on tegemist kõva väitega, et Kuu moodustumisele on aidanud kaasa neli ja pool miljardit aastat tagasi planeetide Maa ja Theia kokkupõrge.
Boeing 737 Max - järgmise põlvkonna reisilennuk, tellimusi juba enam kui 3000 (11) Boeing 737 Max - järgmise põlvkonna reisilennuk, tellimusi juba enam kui 3000
737 on numbrina tähistanud Boeingu populaarseid reisilennukeid juba 50 aastat, kuid 737 Max on uhiuus, selle numbrisarja neljas põlvkond, mis tegi nüüd esimese lennu, tehasest peab neid aga tulema välja juba tuhandeid alates 2017. aastast.
Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt (19) Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt
Kuu aja pärast tuhiseb maakerast mööda järjekordne asteroid. Tegu on sama asteroidiga, mis umbes kahe aasta eest tuhises Maast mööda umbes kahe miljoni kilomeetri kauguselt.
Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid (4) Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid
Inimese pihku mahtuv pruun savitahvlike, millele on kiiruga kritseldatud äärmiselt napp ja lühenditeküllane kiilkirja-tekst, tõestab teadusajaloolase Mathieu Ossendrijveri kinnitusel, et muistses Babüloonias rakendati Jupiteri trajektoori väljaarvutamiseks keerulist mudelit, mis meenutab integraalarvutuse algelist vormi.
Kuidas Zika-viirusest hoiduda? Hetkel on ainult üks tõhus taktika (26) Kuidas Zika-viirusest hoiduda? Hetkel on ainult üks tõhus taktika
USA-s uuritakse praegu juhtumit, kus Zika-viirusega nakatumine leidis aset tõenäoliselt sugulisel teel.
Tõestatud! Meeste suunataju on naiste omast kõvasti parem (26) Tõestatud! Meeste suunataju on naiste omast kõvasti parem
Meeste suunataju on naiste omast parem, selgub Norra ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Mehed orienteeruvad paremini ilmakaarte, naised maamärkide järgi. See erinevus on põhjustatud ajutegevusest ning on eksisteerinud nö. aegade algusest peale.
Kas kalad magavad? (3) Kas kalad magavad?
Kuidas erineb kalade uni meie ja teiste maismaaimetajate omast? Kalade magamise iseärasustest kirjutab kalateadlane, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene.
Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid? (61) Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid?
Midagi on viltu Rootsi rahvastikupüramiidis. Viimased hinnangud ütlevad, et iga saja 16-17 aastase Rootsi tüdruku kohta on juba 123 poissi. Sugudevaheline tasakaal on paigast ära.
Lõunamandril ähvardab surm. Maade avastamine pole ikka veel ohutu (6) Hiina helikopter päästab Antarktikast Vene teadlasi.
Briti seikleja surm katsel üksi Antarktist ületada kinnitab, et seal ellujäämine pole alati garanteeritud.
Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini? (11) Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini?
Inimesed, kes elavad põhja pool polaarjoont, peavad iga aasta taluma kolme- kuni kuuekuulist perioodi, mil päikesevalgus nendeni otse ei ulatu. Sel ajal paistab pea ainsaks valguseallikaks olevat ehavalgus, oma sinakate värvitoonidega, mida segab vaid elektrivalgus tänapäeva asulates.
Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha (17) Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha
Katk on Euroopat sajandite jooksul korduvalt laastanud. Haigus on käinud lainetena; pandeemiaid on esinenud sagedusega umbes kord iga paarisaja aasta tagant. Nende hulka kuulub ka katku kolmas pandeemia, mis sai alguse 19. sajandil ja kestab tänase päevani.