Inimese evolutsioon pole peatunud

 (226)
Inimese evolutsioon pole peatunud
Foto: Virpi Lummaa

Darwini "tugevamate ellujäämist" soosivad seadused kujundavad inimliigi arengut jätkuvalt ka kaasajal, kinnitab Sheffieldi ülikooli teadlaste värske uurimus.

Uurijad nendivad, et looduslikku valikut tingivad jõud kehtivad inimestele täpselt samamoodi nagu ükskõik millisele muule liigile, vahendab The Independent.

Levinud väärarusaama kohaselt lõppes inimeste areng, kui hakati tegelema põllumajandusega ja normiks kujunes monogaamne kooselu.

Aastatel 1760–1849 sündinud soomlaste kohta põhjalikest kirikuarhiividest (pildil) kogutud tõendid annavad aga mõista, et nii see pole.

Teadlased analüüsisid andmeid majandusliku staatuse, sündide, surmade ja abielude kohta, pöörates erilist tähelepanu neljale looduslikku valikut mõjutavale tegurile: täiskasvanueani elus püsimisele, vastassoost elukaaslaste ligipääsetavusele, paljunemise edukusele ja viljakuse määrale.

Selgus, et võimalused, mida looduslik valik pakkus soomlastele, on võrreldavad metsikus looduses täheldatud arenguvõimalustega.

Peamiselt tingisid elukõlbulikkuse varieeruvust erinevused noorte ellujäämise määrades ja viljakuses, seda isegi jõukate elanike hulgas.
Range kinnipidamine monogaamsest normist loodusliku valiku ilmnemise potentsiaali ei pärssinud.

Sheffieldi ülikooli zooloogia- ja bioloogiateaduskonna esindaja dr Virpi Lummaa kommenteeris: "Meie uurimus näitas, et ühiskondlikud arengud ei ole mõjutanud tõsiasja, et meie liik jätkab evolutsioonilist arenemist täpselt samamoodi nagu "metsikud" liigid.

Arvamus, et evolutsioon toimus kunagi kauges minevikus ning et selleks, et iseendi olemust mõista, peame keskenduma inimkonna küttimise ja koriluse päevile, on üldlevinud, ent väär.

Oleme näidanud, et veel suhteliselt hiljutistes asurkondades on aset leidnud märkimisväärne looduslik valik, mistõttu on ilmne, et inimestele avaldavad endiselt mõju nii looduslik kui suguline valik, ehkki konkreetsed mõjutegurid, mis soodustavad mõnede üksikindiviidide tõenäosust ellu jääda või partnereid leida ja rohkem järglasi saada, on ajas ja asurkonniti muutunud."

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse kaasautor dr Alexandre Courtiol Saksamaa uurimisinstituudist Wissenschaftskolleg zu Berlin ütles: "Meeste paljunemisedukust soodustavad omadused arenevad tõenäoliselt kiiremini kui tegurid, mis pärsivad naiste paljunemisedukust.

Põhjuseks on asjaolu, et mitme partneriga paarumine suurendab meeste paljunemisedukust suuremal määral kui naiste oma. Üllataval kombel mõjutas looduslik valik ühiskonna jõukaid ja vaeseid liikmeid võrdsel määral."

Tänu maksude kogumise eesmärgil sündide, surmade, abiellumiste ning jõukuse määra üle arvet pidanud kirikuraamatute olemasolule leidub Soomes just taoliste uurimistööde jaoks kõige väärtuslikumaid andmeid. Lisaks oli ümberasumise määr Soomes enne 20. sajandit väga väike.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Teised Maad asuvad nii kaugel, et kolimisrakette valmis panna pole mõtet (58) Teised Maad asuvad nii kaugel, et kolimisrakette valmis panna pole mõtet
Leitud on "teine Maa." Tundub, et see on üks sagedasemaid hüüatusi, mida eksoplaneete uurivad astronoomid meediale serveerivad. Ikka leitakse mõni järgmine planeet, mis varasest enam meenutab meie maakera, olles oma päikesest sobival kaugusel, et seal poleks liiga külm ega liiga palav, et seal võiks leiduda kuiva pinda ja märga vett ja, et kohalik atmosfäär võimaldaks siiski elul tekkida ja areneda.
NASA teatab planeete otsiva Kepleri teleskoobi uutest leidudest: oleme uue Maa leidmise lävel (58) NASA teatab planeete otsiva Kepleri teleskoobi uutest leidudest: oleme uue Maa leidmise lävel
USA kosmoseagentuur NASA korraldab neljapäeva õhtul telekonverentsi, et teha teatavaks uusi planeete otsiva Kepleri teleskoobi värsked avastused.
OTSEPILT: Ameeriklane, venelane ja jaapanlane startisid rahvusvahelise kosmosejaama poole!Fotod ja video stardist! Täiendatud!  (79) OTSEPILT: Ameeriklane, venelane ja jaapanlane startisid rahvusvahelise kosmosejaama poole!
Eesti aja järgi kolmapäeva hilisõhtul startisid järjekordsed kolm kosmonauti Rahvusvahelisse Kosmosejaama ekspeditsioonile. NASA tegi sündmusest otseülekande. Samuti kannab NASA üle ka varahommikul süstiku jõudmise jaama juurde ja selle dokkimise.
Läbimurre: jõupingutus maavälise elu otsimiseks, mis läheb maksma 92 miljonit eurot (74) Läbimurre: jõupingutus maavälise elu otsimiseks, mis läheb maksma 92 miljonit eurot
Kas me oleme Universumis tõepoolest üksi või leidub ka kusagil mujal intelligentseid eluvorme?
Päikese aktiivsus väheneb, kuid kas see toob aastaks 2030 väikese jääaja? (30) Päikese aktiivsus väheneb, kuid kas see toob aastaks 2030 väikese jääaja?
Päikese aktiivsuse tsüklilist muutumist on seostatud kliima jahenemisega Maal. Hiljuti avaldatud uuringu tulemused viitavad päikese aktiivsuse vähenemisele järgmise 15 aasta jooksul ning seoses sellega on hakatud ennustama väikese jääaja teket. Kuid kas ühe nähtuse esinemine toob kindlasti kaasa ka teise?
Müstiline: Pluuto kuu pealt leiti mägi, mis paikneb keset auku (34) Müstiline: Pluuto kuu pealt leiti mägi, mis paikneb keset auku
Fotol, mille kosmosesond New Horizons tegi 14. juulil 79 000 kilomeetri kauguselt, ilmnes Pluuto kuu Charoni peal veider mägi, mis paistab kõrguvat keset auku.
Kui ruttu Pluuto kohta kogutud andmed üldse Maale jõuavad? (18) Kui ruttu Pluuto kohta kogutud andmed üldse Maale jõuavad?
Peaaegu kümne aasta eest Maalt Päikesesüsteemi välisosa uudistama saadetud sond New Horizons möödus teisipäeva hilisõhtul Pluutost vaid umbes 12 000 kilomeetri kauguselt.
Kui palju lapsi võib juurde sündida, et Maa oleks jätkuvalt elukõlbulik? (55) Kui palju lapsi võib juurde sündida, et Maa oleks jätkuvalt elukõlbulik?
Inimkond ei sure välja. Küll aga tuleks hoolikalt vaadata, mis on optimaalne hulk järglasi ühe inimese kohta, et säilitada elukõlbulikku keskkonda kõigile inimestele.
Leidub ka selline koht maailmas, kus meenuvad pigem Pandora hõljuvad mäed Leidub ka selline koht maailmas, kus meenuvad pigem Pandora hõljuvad mäed
Pandora oli teatavasti planeet ülimenukas ulmefilmis Avatar, mille iseärasuseks olid õhus hõljuvad ja taimestikku täis kivirahnud. Bigări juga ehk otseses tõlkes Bigări allikas (Izvorul Bigăr) Rumeenias, meie Maa peal, on küll tugevalt kinni kalju küljes, aga taimestik ja valguse mäng veega teeb sellestki paigast tõeliselt ebamaise.
Tähejõllitaja: kuri elukas, kes võib merepõhjas igaühele hambad sisse lüüa (18) Tähejõllitaja: kuri elukas, kes võib merepõhjas igaühele hambad sisse lüüa
Stargazer (e k tähejõllitaja ehk tähetarkkala) on eraklik, merepõhjas end peita oskav elukas, kelle lapiku pea üles vahtivad silmad näevadki justkui kaugustes asuvaid tähti. Kui aga kala või muu mereelukas pahaaimamatult liiga lähedale satub, löövad teravahambulised lõuad kähku saagi ümber kokku.
Veneetsia veelohkude mõistatus - võimatu asi vajas Eesti teadlaste tähelepanu (6) Veneetsia veelohkude mõistatus - võimatu asi vajas Eesti teadlaste tähelepanu
Itaalia teadlased mõõtsid Veneetsia laguunis ehk säärlõukas laineid, kuid nn veemägede nägemise asemel nägid nad veepinnal hoopis midagi, mis seal üldse eksisteerida ei tohiks – lohke veepinnas. Selle mõistatuse lahendamiseks paluti appi Tallinna tehnikaülikooli teadlased.
Rauaaegsetest aukudest leiti pentsikud hobulehmad, inimohver ja kuuejalgne lammas (2) Rauaaegsetest aukudest leiti pentsikud hobulehmad, inimohver ja kuuejalgne lammas
Arheoloogid on avastanud Inglismaal välja kaevatud rauaaegsete säilitusaukude põhjast kummaliste “hübriidloomade” luustikke, nende hulgas hobuse ja lehma “ristandeid” ning kuuejalgse lamba. Ühe augu põhjast leiti kondikuhjalt koguni lõhkilõigatud kõriga naisterahva maised jäänused.
Lumesadu ookeanipõhjas: hädavajalik nähtus, aga lähemalt uurides vaatepildi ilu kaob (1) Lumesadu ookeanipõhjas: hädavajalik nähtus, aga lähemalt uurides vaatepildi ilu kaob
Ookeani põhjas sajab lund! Allveekaameratega on tabatud talveöiseid maastikke meenutavaid kaadreid, millel lõputust pimedusest tungivad esile vaid tantsivate valgete helveste maalilised sambad.
Kasahstani unehaiguse mõistatus: kas tõesti uraanikaevandusest lekib tundmatut gaasi? (10) Kasahstani unehaiguse mõistatus: kas tõesti uraanikaevandusest lekib tundmatut gaasi?
2013. aastal hakkas kümneid inimesi Kasahstani kaugpiirkonna asulates Kalatšis ja Krasnogorskis kimbutama salapärane “unehaigus”. Ohvreid tabas teadvusekaotus kõige ootamatumatel hetkedel — koolis, tööl, kodus, mootorratta sadulas —, väldates sageli päevi.