Inimese evolutsioon pole peatunud

 (225)
Inimese evolutsioon pole peatunud
Foto: Virpi Lummaa

Darwini "tugevamate ellujäämist" soosivad seadused kujundavad inimliigi arengut jätkuvalt ka kaasajal, kinnitab Sheffieldi ülikooli teadlaste värske uurimus.

Uurijad nendivad, et looduslikku valikut tingivad jõud kehtivad inimestele täpselt samamoodi nagu ükskõik millisele muule liigile, vahendab The Independent.

Levinud väärarusaama kohaselt lõppes inimeste areng, kui hakati tegelema põllumajandusega ja normiks kujunes monogaamne kooselu.

Aastatel 1760–1849 sündinud soomlaste kohta põhjalikest kirikuarhiividest (pildil) kogutud tõendid annavad aga mõista, et nii see pole.

Teadlased analüüsisid andmeid majandusliku staatuse, sündide, surmade ja abielude kohta, pöörates erilist tähelepanu neljale looduslikku valikut mõjutavale tegurile: täiskasvanueani elus püsimisele, vastassoost elukaaslaste ligipääsetavusele, paljunemise edukusele ja viljakuse määrale.

Selgus, et võimalused, mida looduslik valik pakkus soomlastele, on võrreldavad metsikus looduses täheldatud arenguvõimalustega.

Peamiselt tingisid elukõlbulikkuse varieeruvust erinevused noorte ellujäämise määrades ja viljakuses, seda isegi jõukate elanike hulgas.
Range kinnipidamine monogaamsest normist loodusliku valiku ilmnemise potentsiaali ei pärssinud.

Sheffieldi ülikooli zooloogia- ja bioloogiateaduskonna esindaja dr Virpi Lummaa kommenteeris: "Meie uurimus näitas, et ühiskondlikud arengud ei ole mõjutanud tõsiasja, et meie liik jätkab evolutsioonilist arenemist täpselt samamoodi nagu "metsikud" liigid.

Arvamus, et evolutsioon toimus kunagi kauges minevikus ning et selleks, et iseendi olemust mõista, peame keskenduma inimkonna küttimise ja koriluse päevile, on üldlevinud, ent väär.

Oleme näidanud, et veel suhteliselt hiljutistes asurkondades on aset leidnud märkimisväärne looduslik valik, mistõttu on ilmne, et inimestele avaldavad endiselt mõju nii looduslik kui suguline valik, ehkki konkreetsed mõjutegurid, mis soodustavad mõnede üksikindiviidide tõenäosust ellu jääda või partnereid leida ja rohkem järglasi saada, on ajas ja asurkonniti muutunud."

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse kaasautor dr Alexandre Courtiol Saksamaa uurimisinstituudist Wissenschaftskolleg zu Berlin ütles: "Meeste paljunemisedukust soodustavad omadused arenevad tõenäoliselt kiiremini kui tegurid, mis pärsivad naiste paljunemisedukust.

Põhjuseks on asjaolu, et mitme partneriga paarumine suurendab meeste paljunemisedukust suuremal määral kui naiste oma. Üllataval kombel mõjutas looduslik valik ühiskonna jõukaid ja vaeseid liikmeid võrdsel määral."

Tänu maksude kogumise eesmärgil sündide, surmade, abiellumiste ning jõukuse määra üle arvet pidanud kirikuraamatute olemasolule leidub Soomes just taoliste uurimistööde jaoks kõige väärtuslikumaid andmeid. Lisaks oli ümberasumise määr Soomes enne 20. sajandit väga väike.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on? (19) Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on?
Enam ei ole küsimus selles, kas asustame inimesed Marsile või ei, vaid pigem, millal me seda teeme.
Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama
Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel-satelliitidelt pärit andmeid.
Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele (18) Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele
Täpsemalt puudutab see astronautide raskema häda tulemusi puhkudel, kui nad peavad olema pikka aega skafandrisse suletud. Kui näiteks lennul Marsile tuleb kosmoselaevaga ette mingi rike ja astronaudid peavad mitu päeva skafandris viibima, on nende põli ihuhädade lahendamise nurgalt vaadates nadivõitu. NASA SpacePoop Challenge soovib sellele murele helgete peade abil lahenduse tuua.
Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi (23) Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi
Apollo-programm oli ameeriklaste suurettevõtmine, mis viis 1969-1972 kuus meeskonda Kuu peale kulguritega rallitama ja golfilööke üritama. Oli selge, et Moskva ei saanud USA Kuule tormamist vaid kadedalt pealt vaatata, seega pandi NSV Liidus lauale kavandid mehitatud kosmoselendudeks veelgi kaugemate taevakehade, nimelt Marsi ja Veenuse juurde.
EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada (62) EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada
Värske uurimus annab mõista, et pealtnäha loodusseadusi eirav eksperimentaalne kosmoselaeva-ajam võib kõige kiuste siiski tegelikkuseks saada.
Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile? (56) Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile?
Miks on see Ameerika langevarjur Eestis kuulus?
Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt (91) Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt
Möödunud neljapäeval, 10. novembril kukkus Myanmari (kunagise Birma) mägismaal taevast alla seni täpsemalt tuvastamata metallese. Umbes 3,7 meetri pikkune, 1,5 meetrise läbimõõduga torukujuline objekt sadas alla jadeiidikaevanduse lähistel Lone Khini külas.
Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on? (20) Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on?
Tänapäeval kõik räägivad nendest, mõned üritavad neid ka defineerida, kuid ise nad reeglina end selleks ei tunnista, sest siltide järgi elada olevat liiga meinstriim. Hipster on termin, mis tähendab subkultuuri suurlinnade teatud linnaosades, esindab ta aga maailmavaadet, ellusuhtumist ja ennekõike eristuda püüdvat välimust.
Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse (19) Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse
27 aasta vanune naisterahvas pöördus Colorado osariigis traumapunkti pärast seda, kui oli end nädal aega halvasti tundnud. Vaevused said alguse lühimälu lünkadest ja paanikahäiretest, millele järgnesid varsti erutushood, hallutsinatsioonid ja kontrollimatud tõmblused, kirjutavad teda ravinud arstid 30. novembril ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud aruandes.
Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata" (9) Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata"
Hallide juuste geeni leidmise au kuulub briti teadlastele Londoni ülikoolist ja nad on kindlad, et ravimite või kosmeetika abiga saab selle välja lülitada.
FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus (28) FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus
Apokalüptilisi stsenaariume on ulmefilmides ja kirjanduses läbi mängitud kümneid, ehk isegi sadu. Kui meie planeedist aga tõesti suur katastroof peaks üle rulluma, võib just see ladu kaugel Arktikas saada inimkonna päästjaks.
Euroopa vähese metsasuse põhjus peitub ürginimeste korraldatud hiigeltulekahjudes (36) METSATULEKAHJU VIHTERPALUS
Leideni ja Lausanne`i ülikoolide teadlased leiavad ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringus, et eelajaloolised kütid-korilased põletasid viimatisel jääajal suuri metsamassiive maha ja seetõttu on Euroopa tänapäeval suhteliselt metsavaene piirkond.
Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis (5) Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis
Martin Shkreli ostis eelmisel aastal ära parasiidivastase ravimi nimega Daraprim ja tõstis ühe tableti hinda üleöö 5000 protsenti ehk 13.50 dollarilt 750 dollari peale. See põhjustas paljudes paksu pahameelt. Nüüd tegid Austraalia koolipoisid rohu ise keemiaklassis valmis.
Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene (40) Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene
Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.