
Darwini "tugevamate ellujäämist" soosivad seadused kujundavad inimliigi arengut jätkuvalt ka kaasajal, kinnitab Sheffieldi ülikooli teadlaste värske uurimus.
Uurijad nendivad, et looduslikku valikut tingivad jõud kehtivad inimestele täpselt samamoodi nagu ükskõik millisele muule liigile, vahendab The Independent.
Levinud väärarusaama kohaselt lõppes inimeste areng, kui hakati tegelema põllumajandusega ja normiks kujunes monogaamne kooselu.
Aastatel 1760–1849 sündinud soomlaste kohta põhjalikest kirikuarhiividest (pildil) kogutud tõendid annavad aga mõista, et nii see pole.
Teadlased analüüsisid andmeid majandusliku staatuse, sündide, surmade ja abielude kohta, pöörates erilist tähelepanu neljale looduslikku valikut mõjutavale tegurile: täiskasvanueani elus püsimisele, vastassoost elukaaslaste ligipääsetavusele, paljunemise edukusele ja viljakuse määrale.
Selgus, et võimalused, mida looduslik valik pakkus soomlastele, on võrreldavad metsikus looduses täheldatud arenguvõimalustega.
Peamiselt tingisid elukõlbulikkuse varieeruvust erinevused noorte ellujäämise määrades ja viljakuses, seda isegi jõukate elanike hulgas.
Range kinnipidamine monogaamsest normist loodusliku valiku ilmnemise potentsiaali ei pärssinud.