Inimese esivanemad elasid savannis, mitte metsas?
Inimese sugupuu sai alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, mis langeb kokku savannide ehk puisrohtlate laienemisega üle kogu Ida-Aafrika. Teadlased on ammu spekuleerinud, et inimese evolutsiooni võtmeks olidki just savannid. Näiteks võis metsade asendumine puisrohtlatega aidata kaasa inimese esivanemate puude otsast allatulemisele ning püstises asendis rohumaal ringi liikuma hakkamisele, mis omakorda vabastas nende käed tööriistade kasutamiseks, vahendab Novaator.
Hiljuti aga sattus savannide tähtsus inimese evolutsioonis kahtluse alla. Näiteks arvatakse, et vanim teadaolev inimlane Ardipithecus ramidus elas umbes 4,4 miljonit aastat tagasi metsades.
Ajakirjas Nature avaldatud muistse pinnase süsiniku isotoopide uuring näitas aga, et viimase kuue miljoni aasta jooksul on Ida-Aafrika piirkondades, kust on leitud kõige olulisemad varajased inimese esivanemate kivistised, laiunud ilmselt valdavalt savannid.
Mõistmaks paremini, millised keskkonnatingimused valitsesid piirkonnas, kust inimese sugupuu alguse sai, analüüsisid teadlased eelajaloolist pinnast, et leida vihjeid, kui metsastunud see ala oli.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!