Impeeriumide langusele aitab kaasa kliimamuutus
Wisconsini ülikooli geoloogid analüüsisid Soreqi koopast pärit stalagmiidi kõigest sajandiku millimeetri paksuste aastarõngaste keemilist koostist ning tegid selle alusel kindlaks veerohkemad ning kuivemad perioodid ajavahemikus 200 eKr kuni 1100 pKr.
Stalagmiidid ja stalaktiidid ehk speleoteemid on kaltsiumkarbonaadist koosnevad samba- või purikalaadsed moodustised, mis tekivad vaba kasvamisruumi olemasolul ehk peamiselt koopais, kui seal liikuv põhjavesi sisaldab rohkelt kaltsiumiioone.
Seega piirkondades, mille aluspõhi koosneb peamiselt lubjakivist. Speleoteemide kasv on väga aeglane, kuid sageli on selles jälgitav aastane tsüklilisus sarnaselt puude aastarõngastele, mis teeb neist hea abivahendi minevikusündmuste rekonstrueerimisel.
Geoloogid John Valley ja Ian Orland järeldasid, et vahemere idaosa kliima oli keskmisest kuivem ajavahemikus 100 pKr kuni 700 pKr. Järsud sademetehulga langused toimusid ligikaudu aastatel 100 pKr ja 400 pKr. Need aastad vastavad ka enam-vähem Rooma ja Bütsantsi mõju olulisele vähenemisele Vahemere piirkonnas.
Teadlased jätkavad nüüd uuringuid veel vanemate aastarõngastega, mis ulatuvad kuni 19 000 aasta sügavusele minevikku. Eesmärgiks on uurida, mil määral ja kuidas viimase jääaja lõppemine ilmastiku iseärasusi mõjutas.
