Abstraktne arvuline mõtlemine tähendab võimet hoomata arve konkreetsetest asjadest eraldiseisvatena entiteetide ehk olemitena. Seda saab demonstreerida inimese võimega seostada konkreetset arvu esemeid sama arvu helidega hoolimata sellest, milliste helide või esemetega konkreetselt tegu on. Seni polnud aga teada, kas selline võime on sünnipärane või omandatud kultuuri ja keele vahendusel, teavitab New Scientist.

Asja uurimiseks viis Harvardi teadur Véronique Izard koos kolleegidega läbi katsed 16 vastsündinuga vanuses seitse kuni sada tundi.

Igale maimukesele lasti kõigepealt kahe minuti pikkust salvestist ükshaaval lausutud silpidega (näiteks "ra-ra-ra-ra-me-me-me-me"). Seejärel näidati imikule jada abstraktseid geomeetrilisi objekte kujutavaid pilte (vaata filmi). Igal pildil oli silpide arvuga kattuv arv objekte.

Uurijad leidsid, et 16-st vastsündinust 15 vaatasid õiget pilti märkimisväärselt kauem. "See ütleb meile, et vaid mõne tunni vanustel lastel on väga abstraktne arusaam arvudest, mis kehtib nii nähtavate kui ka kuuldavate stiimulite juures," ütleb Izard.

Varasem uuring näitas, et paari kuu vanused lapsed, kellele mängiti ette kahte häält, pöörasid rohkem tähelepanu pigem kahte kui kolme nägu kujutavale videopildile. Sel juhul võisid lapsed aga lihtsalt olla õppinud seostama nägusid häältega, leiab Izard.

Mitte kõik värskes uurimistöös osalenud imikud polnud koostöövalmis. Uurijad välistasid 50 väikelapse andmed, kes hakkasid nutma, jäid magama või vajasid mingil põhjusel hooldaja tähelepanu.