Vapraimgi maadeavastaja kohkuks taolise ülesande ees tagasi. Tänu uuele seadmele võib aga ühel päeval ka viimane jänespüks nõjatuda toolileenile ning pajatada imetlevale kuulajaskonnale tollest korrast, mil ta Mehhiko ürglooduses mudase jõekese kallastel kiire operatsiooniga ekspeditsioonikaaslase elu päästis.

Taolise seadme, diagnostilis-kirurgilise raalsüsteemi CAMDASS (ingl Computer Assisted Medical Diagnosis and Surgery System) töötas Euroopa kosmoseagentuur ESA välja kosmosereisil astronautidele vahetu arstiteadusliku oskusteabe võimaldamiseks, vahendab Discovery News.

Põhimõtteliselt pakub täiendatud tegelikkuse põhine CAMDASS sammsammulisi juhendeid meditsiiniliste operatsioonide sooritajale, kel puudub eriväljaõpe. Pea külge kinnitatav kuvar projitseerib olude sunnil kirurgiks sattunu nägemisväljale kujutisi, samal ajal kui süsteem pealistab kannatanu keha virtuaalsete märgistega.

Seni on seadme prototüüpi kasutatud vaid ultraheliuuringute tegemiseks, mis on esialgu rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal nõutavaim funktsioon (kuid pimesoolelõikused džunglis ei saa enam kaugel olla). CAMDASSiga ühendatud ultrahelisondi tööd seirab infrapunakaamera. Pea külge kinnitatavasse komplekti kuulub ruumiline laiendatud tegelikkuse visiir, mis sondi kasutajat juhendab. Kandja saab ultraheliülesvõtteid häälkäskluste toel ka ise vaadata ja viitematerjalina kasutada.

Proovikatsetes osalenud katsealused kinnitasid, et suutsid omal käel keerulisi meditsiinilisi toiminguid sooritada.

„Senise kogemuse toel püüame süsteemi rafineerida, näiteks kahandada nii pea külge kinnitatava kuvari kaalu kui prototüübi mõõtmeid,” osutab projekti töödejuhataja ESA juures Arnaud Runge, lisades: „Kui süsteem kasutusküpsuse saavutab, võib seda rakendada ka „telemeditsiinilise” abivahendina arstiabi osutamiseks satelliitsideühenduse kaudu ning lisada vajaliku tööriistana päästjate hädaabi-varustusse.”