"Ohtlikud kliimamuutused on nüüdseks reaalselt meieni jõudnud," ütles USAs asuva Lawrence Berkeley Riikliku Laboratooriumi teadlane Michael Wehner Business Insiderile pärast uurimuse tutvustamist. Mitme ülikooli teadlastest koosnev meeskond kasutas uurimuse koostamiseks kõigile kättesaadavat atmosfäärimudelite süsteemi CAM.

Raport keskendubki sellele, missugune oleks Florence'i mõju, kui inimesed ei oleks fossiilkütuste kasutamisega maailma keskmist õhutemperatuuri 1880. aastaga võrreldes umbes ühe kraadi võrra soojemaks ajanud. Sellisel juhul oleks ookeanid ja õhk jahedamad ning õhuniiskus väiksem, seega oleks ka orkaani õhk kuivem.

Soojas õhus on veeauru rohkem, see teeb soojad tormid võimsamaks ja tekitab rohkem sademeid. Lisaks sellele aitavad orkaanide esinemisele ja tugevamaks kasvamisele kaasa soojad ookeanid, kuna need soojendavad ka orkaani õhku ja lisavad sinna veelgi veeauru.

Teadlaste hinnangul on viimase 60 aasta tormide keskmine sademete hulk kasvanud umbes 30 protsenti. Näiteks orkaan Harvey puhul täheldati, et inimese põhjustatud kliimamuutused tegid selle umbes 18 protsenti niiskemaks, mis võrreldes Florence'i 50 protsendiga on aga naljanumber.

Hetkel on tegemist vaid prognoosiga, täpse sademete hulga plaanivad teadlased kokku arvutada pärast seda, kui torm on Ameerika Ühendriikidest edasi liikunud.