Keeleteadlased on ammu aimanud, et huulte liigutused eri keelte puhul erinevad, aga seni ei ole seda katseliselt väga kontrollitud. Nüüd palusid Stephen Cox ja ta kolleegid 21 inimesel kaamera ette istuda ja lugeda ette ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni esimesed 16 artiklit, vahendavad

Kõik osalejad oskasid mitut keelt ja lugesid teksti siis kõigis neis keeltes, mida oskasid. Nendeks keelteks olid muu hulgas poola, vene, prantsuse, saksa, inglise, araabia, mandarini, kantoni ja itaalia.

Selgus, et tõepoolest võib keeli väga kergesti üksteisest eristada, isegi juhul kui inimene räägib kiiresti. Näiteks prantsuse keelt kõneldes lähevad huuled sagedamini torru kui muude keelte puhul, araabia keelt aga iseloomustavad tugevad keeleliigutused.

Uurimistöö tulemuste põhjal on kavas välja töötada automaatne huultelugeja, mis aitaks näiteks politseinikel paremini aru saada, mida inimesed turvakaameraga ülesvõetud videotel räägivad.