Hiinast avastati tõenäoliselt täiesti uus inimliik
Tänapäeva Hiina edelapiirkonnas enam kui 11 500 aasta eest elanud eelajalooliste inimeste eraldiseisev rühm võib kivistunud skelette ja koljusid põhjalikult analüüsinud teadlaste osutusel kujutada endast uut inimliiki, vahendab The Independent.
Uurijate kinnitusel tähendab nn Punahirve koopa inimeste (ing. k Red Deer Cave people) ainulaadne anatoomia, et tegemist oli kas äärmiselt ürgse, ülejäänud inimkonnast kümneteks tuhandeteks aastateks irdunud Homo sapiensi hõimuga või hoopis täiesti uue inimliigiga.
Veel üks uus liik muudaks inimliigi juba niigi komplitseeritud põlvnemisloo veelgi tüsilikumaks. See tähendaks, et kunagi oli aeg, mil H. sapiens jagas asualasid väljaspool Aafrikat vähemalt nelja muu inimliigiga, mis kõik ükshaaval välja surid, võimaldades maailmas domineerivaks kujuneda vaid üht tüüpi inimestel.
Punahirve koopa rahvas küttis ja küpsetas väljasurnud jääaja-aegse hiidhirveliigi esindajaid, kes elunesid praeguse Lõuna-Hiina Yunnani provintsi aladel. Vähemalt nelja hirvemaia koopainimese säilmed koos koljudega kaevati välja kahest koopast, millest üks, Punahirve koobas, asub Yunnanis Mengzi linna ligidal ja teine naabruses Guangxi Zhuangi regiooni Longlini küla lähistel, millelt on ka nime saanud.
Söestunud hirveluud annavad tunnistust, et too väljasurnud loom oli inimeste peamiseks toiduallikaks, osutas Austraalia New South Walesi ülikooli professor Darren Curnoe, kes viis uurimuse läbi koostöös Yunnani kultuurisäilmete ja arheoloogia instituudi professori Ji Xuepingiga. Töö ilmus USA teaduspublikatsioonis Public Library of Science ONE.
"Punahirve koopa rahva koljude ainulaadne anatoomia näitab, et nad esindasid varem tundmatut eelajaloolist populatsiooni. Tegemist võib olla uue evolutsioonilise liini või varem tundmatute kaasaegsete inimestega, kes saabusid varakult Aafrikast ja kellel ei õnnestunud praegu elavate Ida-Aasia rahvaste geneetilisse pagasisse oma jälge jätta," kommenteeris prof Curnoe.
"Me oleme dateerinud säilmed ajavahemikust 14 500 kuni 11 500 aasta tagant, mis tähendab, et need inimesed kujutasid endast kõige nooremat asurkonda maailmas, mille anatoomia ei sobitu mugavalt ühegi kaasaegsete inimeste valimiga," rääkis professor.
"Ehkki tõendid on üsna võrdses tasakaalus, kaldub kaalukauss minu hinnangul rohkem järelduse poole, et Punahirve koopa rahvas esindab uut evolutsioonilist liini. Välimuse poolest erinesid nad tunduvalt kõigist tänapäevastest inimestest — nii neist, kes elavad praegu, kui neist, kes asustasid Aafrikat 150 000 aastat tagasi," lisas prof Curnoe.
H. sapiensi kõrval elas Euroopas ja Aasias veel vähemalt kolm praeguseks välja surnud inimliiki, kuid kümnendi eest oli teadusele tuttav vaid üks neist — neandertallased, kes asustasid suurt, Lähis-Idast Lääne-Euroopani ulatuvat ala. Neandertali inimesed elasid umbes 400 000 aastat tagasi, kuni surid umbes 30 000 aasta eest välja.
Hiljuti avastasid teadlased veel kaks eraldiseisvat inimeseliiki, mille esindajad elasid Aafrikast väljaspool H. sapiensiga samal ajal. Denisova inimesed, kes elasid Siberi Altai mägedes asuvas Denisova koopas, surid välja umbes 40 000 aastat tagasi, samas kui kääbusekasvu "kääbikud" (Homo floresiensis) elasid Indoneesias Florese saarel veel umbes 18 000 aastat tagasi.
Ainus Aasiast leitud inimlaseliik on H. sapiensi palju varem elanud eellane Homo erectus. Kui H. erectus kolis Aafrikast välja umbes 1,9 miljoni aasta eest, siis H. sapiens võttis sama teekonna ette alles umbes 70 000 aastat tagasi.
Prof Curnoe ütles, et Punahirve koopa rahval puudub sarnasus ühegagi neist inimliikidest. "Neandertallasi nad eriti ei meenutanud. Kui nad üldse millelegi sarnanevad, on selleks segu H. sapiensi ja H. erectuse omadustest, millele lisanduvad mõned ebatavalised karakteristikud," selgitas ta.
"Nende koljud kujutavad endast ebatavalist mosaiiki algelistest joontest nagu need, mis iseloomustasid meie sadade tuhandete aastate taguseid eellaseid, mõnedest kaasaegsetest joontest nagu praegu elavatel inimestel, ja mitmetest ebatavalistest joontest. Lühidalt öeldes on nad anatoomiliselt ainulaadsed kõigi inimese evolutsioonipuu harude seas," kuulutas professor.
"Kõige olulisemateks erinevusteks kaasaegsest H. sapiensist on esiletungiv kulmuvall, jäme kolju ning näo lame ülaosa laia nina ja eenduvate lõualuudega, mis ei moodusta inimesele omast lõuga," lisas ta.
Edasised uuringud peaksid välja selgitama, mis tüüpi kiviriistadega küttisid ja tükeldasid need inimesed saakloomi, keda küpsetati lõkke kohal. "Ilmselgelt maitses neile hirveliha. Tõendid näitavad, et suuri hirvi küpsetati koobastes," rääkis prof Curnoe.
Samuti pidid äsja avastatud ürginimesed olema piisavalt vastupidavad, elamaks üle viimase jääaja lõpuperioodi ränka ilmastikku. "Nad jäid ellu viimases külmalaines, mis oli samas üks hullematest: viimase jääaja-maksimumi umbes 20 000 aastat tagasi," ütles ta.
"Samal ajaperioodil leidis aset oluline nihe Lõuna-Hiinas elanud kaasaegsete inimeste käitumises, kes hakkasid valmistama savinõusid toiduainete talletamiseks ja korjama metsikut riisi. Need olid ühed esimestest sammudest teel täieulatusliku põllumajanduse poole."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!