Mitmed teadlased on selle tõttu loomulikult marus, kuna inimeste geenmuundamist peetakse ebaeetiliseks ning isegi ohtlikuks, kuna geenide muundamise tehnoloogia on alles lapsekingades. Näiteks maailma esimesed katsed CRISPR-iga tehti alles 1987. aastal.

Shenzheni Ülikooli teadlane He Jiankui aga seda ei arva, vahendab AP. Tema sõnul on tema uurimisrühm oma katsete käigus aidanud juba seitset paari, kus mees on HIV positiivne ning praeguse seisuga on üks paar juba ka lapsed sünnitanud - kaksikud tüdrukud, kelle nimeks on Lulu ja Nana.

"Ma tunnen tugevat vastutust, et sellest esimesest korrast saaks ka hea näide," ütles Jiankui. Tema sõnul on olukorra edasine võti ühiskonna käes, kes peab otsustama, kas selline inimgeenide muundamine saab olema lubatud või mitte.

Teised teadlased ja koduülikool on rahutud

Mitmed teised teadlased on seda sorti katsetest ebameeldivalt üllatunud. "Tegemist on inimestel läbi viidud eksperimendiga, mis ei ole moraalselt ega eetiliselt kuidagi kaitstav," ütles Pennsylvania Ülikooli geneetik Dr. Kiran Musunuru AP-le. "Selleks on liiga vara. Me tegeleme inimolendi kasutusjuhendi muutmisega. See on suur asi," ütles Californias asuva Scrippsi Instituudi juht Dr. Eric Topol.

Rahul ei ole ka Shenzheni Ülikool, kes on end He Jiankuist distantseerinud ning on öelnud, et nendel pole katsetega mingit pistmist. Ülikooli sõnul on mees selle aasta veebruarist kuni 2021. aastani palgata puhkusel. Samuti ütlesid ülikooli esindajad, et katsed ei leidnud aset nende linnakus ning nad kutsuvad kokku rahvusvahelise ekspertkomitee, mis He tegevust uurima hakkab.

Samas on ka vähemalt üks tuntud geneetik, kes He Jiankui teo heaks kiidab. George Church Harvardi Ülikoolist ütles, et HIV-ga võitlemisega kontekstis saab ta Hest aru. "Minu arvates on see õigustatav," ütles Church.

Ainult pooleldi tehtud töö

CRISPR-Cas9 süsteemi on võimalik kasutada ka täiskasvanutel keeruliste haiguste raviks, kuid sellisel juhul on tegemist vaid üksikisiku geenide muutmisega. Antud juhul muundati aga embrüot, mis tähendab, et kõik muundatud geenid on päritavad.

Praeguse seisuga näitavad He sõnul järeluuringud, et kaksikutest vaid ühel said edukalt muudetud mõlemad geenid, mis HIV-ga nakatumise välistavad. Teisel kaksikul sai muudetud vaid üks geenidest, mis tähendab, et ta võib jätkuvalt haigusesse nakatuda.

AP andis He poolt antud materjalid üle vaatamiseks ka teistele geneetikutele ning nende sõnul on hetkel läbi viidud uuringutulemuste põhjal võimatu öelda, kas muundamine oli edukas ning ei kujuta lastele mingit ohtu. Samuti kritiseerisid nad tugevalt otsust sünnitada laps ka teisest embrüost, kus muundamine oli ainult pooleldi edukas. "Selle lapse puhul ei tekkinud pea mingisugust lisakaitset HIV vastu, kuid samal on tema elule terve hulk potentsiaalseid ohte, millest me veel midagi ei tea," ütles Dr. Musunaru.